Teemad oli kolmapäeval ja neljapäeval teoks saanud koolituse korraldajad ? Vooremaa Koolituskeskus ja Põltsamaa linnavalitsuse haljastusspetsialist Inge Angerjas ? valinud haljastusspetsialistide jaoks huvitavad ja tükati suisa intrigeerivad. Parkides liigilise mitmekesisuse säilitamisest kõnelnud Vello Keppart avaldas nimelt arvamust, et kõiki parke või pargiosi ei maksaks sugugi niita, sest pideva niitmise tagajärjel vaesestub pargi taimekooslus ning selle tagajärjel kaovad parkidest omakorda paljud pisiputukad, liblikad ja laululinnud. Paraku ei kipu rahvas sellisest “ökoloogilisest” hooldusviisist sugugi aru saama.
Pargiarhitekt Kersti Lootuse loeng konteinerhaljastusest lõppes praktilise ülesandega Põltsamaa roosiaias. Konteinerhaljastuseks nimetatakse nimelt ilutaimede istutamiste lillekastidesse ja kõikvõimalikesse muudesse õõnesvormidesse. Viide rühma jagatud kolmkümmend kursuslast saidki ette viis ühesugust lillekasti, millesse nad kohapealsest taimmaterjalist kena kompositsiooni pidid looma.
“Praktiliselt läbi tehes saab asi alati palju selgemaks ja jääb paremini meelde kui üksnes loengut kuulates,” ütles Inge Angerjas.
Roosiaias tutvuti selle peremehe Rein Joosti juhtimisel mõistagi ka perspektiivikamate pargi- ja modernroosisortidega ning saadi soovitusi, kuidas neid kasutada.
Parkide linn
Üheks huvipakkuvamaks ettekandeks oli Enköpingi (Rootsi) linna peaaedniku Stefan Mattsoni oma. Ta kõneles oma rikkalikest kogemustest linnahaljastuse rajamise ja hooldamise korraldamisel.
Kui Põltsamaad nimetatakse 17 silla linnaks, siis Jõgeva maakonna sõpruslinn Enköping on 17 pargi linn ning omanäolised ja targalt planeeritud haljasalad on sellele paigale palju kuulsust toonud.
“Tänu sellele, et eri maade haljastusspetsialiste ja tavaturiste pidevalt meie parke vaatama voorib, on pargid enda jaoks avastanud ka oma linna rahvas: neil tekkis lõpuks küsimus, et misasja need inimesed siin kogu aeg käivad,” ütles veerand sajandit Enköpingi haljastustööd juhtinud Stefan Mattson. “Ning oma linna rahva jaoks need pargid tegelikult tehtud ongi: et meelitada inimesi toast televiisorite ja nüüd ka juba arvutite tagant välja vabasse õhku, on vaja hoolitseda selle eest, et oleks huvitavaid rohelisi nurgakesi, mis jalutama meelitaksid. Juba meie linnas sajand tagasi elanud kuulus arst Ernst Westerlund märkis, et vabas õhus jalutamine on linnarahva tervise alus.”
Stefan Mattsonile sai linnaaednikuna üsna varsti selgeks, et üksnes suvelilli kasutades kujuneb linnahaljastuse eest hoolitsemine liiga töörohkeks ning seetõttu tuleb haljasaladele rohkem istutada püsililli ning ilupuid-põõsaid. Lisaks hooldusalasele ökonoomsusele propageerib Stefan Mattson põhimõtet, et igal pargil peab olema oma nägu ning et park peab olema ilus igal aastaajal.
“Haljasalasid hooldame me, nagu siinsel koolitusel osalenud ütlesid, “vene moodi”, st meil on selleks püsipalgal 13 inimest, kellele talvel otsitakse muud tegevust, suvel aga võetakse appi veel ajutist tööjõudu,” ütles Stefan Mattson. “Siin levinud süsteemi, et hooldustööd teeb konkursi abil leitud firma, ei pea me õigeks sellepärast, et iga natukese aja tagant vahetuv lepingupartner poleks kursis meie parkide arenguloo ning kujundus- ja hoolduspõhimõtetega ega tunneks ka vastutust nende tuleviku ees. Haljastusalast uurimistöödki ? aga see käib meil praktilise tegevusega kogu aeg kaasas ? saame teha üksnes püsipalgal olevate töötajatega.”
Rippaed
Teistele info jagamise kõval Mattson ka kogus seda: Põltsamaa roosiaias pani ta kirja pool märkmikutäit selliste roosisortide nimesid, mida Enköpingi haljasaladelgi kasutada sobiks.
“Stefan Mattsoni ettekanne oli tõeliselt huvitav ja kasulik,” ütles koolitusel osalenud Paide linnavalitsuse haljastusspetsialist Tiina Kivilo. “Meil kasutatakse püsililli haljastuses palju vähem kui see ökonoomsuse seisukohalt mõistlik oleks.”
Äärmiselt huvitav oli Tiina Kivilo meelest ka väljasõit Pisisaarde Lea ja Väino Jaakuse rippaeda vaatama: sellist nähtust polnud Paide linnaaednik varem näinudki.
Inge Angerja sõnul ei ole omavalitsuste haljastusspetsialistidel koolitusvõimalusi just ülearu.
“Aga kokku saada on meil alati huvitav, sest meil on palju ühiseid probleeme, mida arutada, ja huvitavaid kogemusi, mida teistega jagada,” ütles Inge Angerjas.
RIINA MÄGI
