Filmimehe elu filmilindil

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum pole Oskar Lutsu juubeliaastal (kirjaniku sünnist möödus tänavu 125 aastat) ära unustanud ka tema filmimehest venda: muuseumi ärklisaalis avati augusti alguses näitus “Theodor Luts ja “Päikese lapsed””.

Theodor Lutsu elu ja loomingut puudutavat materjali oli muuseumil senini üsna napilt. Kõnealust näitust ette valmistades saadi sellele huvitavat täiendust Eesti Riigiarhiivist, Eesti Filmiarhiivist ja vanadest ajalehtedest. Kihelkonnakoolimuuseumi pedagoogi Aili Kalavuse koostatud näituse nn füüsiline osa kujutabki endast dokumendi-, artikli- ja fotokoopiate rida, mis on mööda seinu filmilindina jooksma pandud.

Rida algab Theodor Lutsu sünnidokumendi koopiaga. Theodor sündis teatavasti 14. augustil 1896 ja nagu tollal ikka, oli tema sünd fikseeritud kirikuraamatus. Päris põnev dokument on Theodor Lutsu sõjaväeteenistuse täielik kirjeldus, kust leiab peale oluliste daatumite ka sissekanded karistuste kohta, atestatsioonide tulemused jne.

Lisaks üldteada faktile, et 1924. aastal abiellus Theodor Luts Aksella Hildegard Kapstaga, annavad Riigiarhiivis säilinud dokumendid tunnistust sellest, et 1930.  sõlmisid Theodor ja Aksella abielulise varanduse lahutuse lepingu ning 1936 lahutasid ka abielu, ehkki tegelikult jäid teineteise kõrvale lõpuni, st Theodori surmani 1980. aastal.

“Ilmselt olid sellised “manöövrid” millekski vajalikud, aga milleks, seda pole nüüd, mil Aksellagi juba meie hulgast lahkunud, kellegi käest küsida,” ütles Aili Kalavus. “Tõenäoliselt abiellusid nad hiljem uuesti, aga mitte enam Eestis, vaid Soomes, Rootsis või Brasiilias, kuhu elu neid viis. Mis aga abielulise vara lahutuse lepingusse puutub, siis selle sõlmimise kohta tuli tolleaegse korra kohaselt avaldada teadaanne Riigi Teatajas ja veel kolmes  väljaandes.”

Kunst ja propaganda

Huvitavaid seiku tuleb välja teistestki dokumentidest. Üks kaubandus-tööstuskojale esitamiseks koostatud dokument annab näiteks tunnistust sellest, et Theodor Luts on 1928. aastal lühikest aega Tartus Suurel Turul kohvikut pidanud. Samast aastast pärineb Eesti Vabariigi saadiku Rootsis, Norras ja Taanis, Friedrich Akeli kiri Eesti Vabariigi saatkonnale Berliinis. Akel kirjutab: “Nagu hr Th. Luts meile seletab ja meie sellest ka nõnda aru saame, on Teie poolt saadetud film “Noored kotkad” määratud propagandaks. Kuna meie aga seda filmi siin propaganda mõttes kasutada ei saa, saadame selle Teile tarvitamatalt tagasi ja palume selle vastuvõtmist meile kinnitada.”

Eeltoodust selgub, et ka aastakümneid tagasi oldi hädas kunsti ja poliitika vahelise piiri määratlemisega. Võib öelda, et vanad dokumendid heidavadki valgust mitte ainult Theodor Lutsu elukäigule, vaid ka tolleaegsele eluolule ja kommetele.

Palju põnevat materjali leidus vanades ajalehtedes: kord kirjutasid seal Lutsu tegemistest teised, kord tema ise. Theodor Lutsu ettevõtmistest on jälgi ka kaasaegsete mälestustes. Valve Saretoki mälestusteraamatus “Läbi uduliniku” on näiteks juttu sellest, kuidas Theodor Luts Valga Tütarlastegümnaasiumis tantsuõpetajana tegutses.

Hea ärivaistuga

Lisaks dokumentidele ja fotodele saab muuseumi ülakorrusel vaadata nn liikuvaid pilte ehk valikut Theodor Lutsu rikkalikust filmiloomingust. Muuseum sai Eesti Filmiarhiivist näituse ajaks kasutada DVDl koopiad Theodor Lutsu mängufilmidest “Noored kotkad” ja “Päikese lapsed”, vaatefilmist “Kas tunned maad?” ning õppefilmist “Gaas! Gaas! Gaas!”. Filmid jooksevad näitusesaalis oleval monitoril ning neid saab vaadata tasuta.

“Kui „Noored kotkad” on nüüd tänu Eesti Päevalehe filmiklassika sarjas ilmunud DVDle huvilistele kättesaadav, siis teisi Theodor Lutsu filme on näinud vähesed,” ütles Aili Kalavus.

Tema sõnul oli Theodor Luts kunstiinimese kohta väga hea ärivaistuga ning suutis endale soodsaid filmitellimusi hankida. Peale eesti filmiloo seisab Theodor Lutsu nimi aga olulisel kohal ka Brasiilia filmiloos. Abikaasa Aksella hinnangul pani just Theodor Luts kümne kaaluka mängufilmiga aluse Ladina-Ameerika suurima riigi Brasiilia filmitööstusele.

Näitust “Theodor Luts ja “Päikese lapsed” saab Palamuse muuseumis vaadata homseni. Tuleval aastal kavatseb aga Palamusel tegutsev MTÜ Look tuua välja Theodor Lutsu elu käsitleva suvelavastuse.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus