Nõukogude ajal tõi post kirjasaatjatelt Punalipu toimetusse paki kirju, millel oli ajalehes kaalukas osa. Igal aastal ajakirjanduspäeval 5. mail kutsus Punalipu toimetus kokku oma aktiivi, et teha tagasivaade ja pidada plaane edaspidiseks. Tublidele kirjasaatjatele öeldi tänusõnu ja ulatati tänukirjad. 1983. aastal sain ajakirjanduspäeval selle tunnustuse ka mina.
Ilmselt oli see 1953. aastal, kui kirjutasin tolleaegse Mustvee rajooni ajalehele “Oktoobri Tee” esimese sõnumi, milles oli juttu ehitusmaterjali varumisest. Nii see algas ja on väikeste vahedega kestnud tänaseni.
Olen kirjutanud ehitustööst, kaubandus-, kultuuri-, farmi- ja põllutöölistest. Rahuldust on pakkunud pajatamine ka loodusest ja loomadest.
Nüüd, Eesti Vabariigi ajal, ei ole kalendris ajakirjanduspäeva ega eksisteeri kirjasaatjaid, kuid on olemas “Kirjade rubriik”.
Olen “Kirjade rubriigile” kirjutanud mitmetest eluvaldkondadest, kuid on leidunud inimesi, kellele need tõele vastavad kirjutised pole meeldinud ja neid hakati oletuste ja väljamõeldistega lörtsima. Mis siis selles halba on, kui valgustatakse tavainimeste ja pensionäride eluprobleeme?
Aleksander Kõrgesaar
