Fakte loomapargist

Tabivere vallas loodus- ja muinsuskaitsealuses Elistvere mõisa pargis asuv loomapark avati 27. augustil 1997. Külastajatele avati uksed 16. aprillil 1998. 

Loomapargi majandajaks oli algul SA Vooremaa Looduskeskus, hiljem MTÜ Eesti Metsaselts. Alates 1. juulist 2008 kuulub Elistvere loomapark RMK loodushoiuosakonna Ida-Eesti piirkonna koosseisu. 

Esimeste loomadena saabusid Elistvere loomaparki 21. septembril 1997 Tallinna loomaaiast pärit Euroopa piisoni vasikad, kes ristiti Villuks ja Viljaks. Samal aastal täienes loomapark veel kabehirvede ja rebastega. 

1998. aasta suursündmusena saabus Järvamaalt Kabala metskonnast loomaparki emata jäänud karupoeg Karoliina ja samal aastal ka 9-aastane metssiga Maša, keda oli Palal kasutatud “õppevahendina” jahikoerte treenimisel. 

1999. a suvel ja 2000. a kevadel mängiti loomapargis Ago-Endrik Kerge vabaõhulavastust  “Saabastega kass”, milles kutseliste kõrval tegi kaasa Tabivere huviteatri harrastusnäitlejaid. 

1999. a sügisel valiti Elistvere loomapark turismimessil Tourest Lõuna-Eesti parimaks turismiobjektiks. 

2000. aastal avati koostöös Eesti Loodusuurijate Seltsiga näriliste uurimiskeskus. Uurimiskeskuse idee eestvedajaks oli Tartu Ülikooli närilisteuurija Andrei Miljutin. Loomad olid pärit Tallinna loomaaiast, huvikeskusest TELO ja Andrei Miljutini koduloomaaiast. 

Loomapargi kolmandal sünnipäeval 2000. a augustis korraldas Eesti Metsaselts Elistveres kahepäevase vigursaagimise võistluse. Paljud toonased võistlustööd kaunistavad loomaparki senini. 

Loomapargi naabruses sai 2000. a valmis endisse silotorni rajatud kohvik Karoliina. 

13. novembril 2000 võttis Elistvere loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet Toompea lossi Valges saalis vastu ühe UNICEFi Eesti Rahvuskomitee aastapreemiatest – esimest korda välja antud Kiikhobu aastapreemia. Loomapargi väljavalimisega 40 kandidaadi hulgast tunnustas UNICEF-i rahvuskomitee Elistvere loomapargi teeneid laste loodushariduse edendamisel.  

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit valis 2001. aasta missiooni-inimeseks Elistvere loomapargi eestvedaja Kaupo Ilmeti. 

Aastal 2002 külastas loomaparki 60 000 inimest. Koos Kuremäe kloostriga pälvis loomapark enimkülastatava turismiobjekti tiitli. 

2004. a hakati loomaparki Looduskaitse Keskuse eelarve kaudu rahastama riigi eelarvest. 

2006. a valmis riigieelarve investeeringutest ehitatud majandushoone, kuhu järgmisel aastal koliti ka näriliste ekspositsioon. 

2008. a lõppes Elistvere loomapargi senisel viisil rahastamine. Eesti Metsaselts pakkus loomaparki Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes 1. juulil 2008 selle ka vastu võttis. 

Augustis 2008 ostis RMK loomapargi naaberkinnistu koos sellel asuva kauplusehoonega, et rajada sinna Elistvere loomapargi keskus ja Elistvere looduskeskus. 

2010. aasta suvel oli loomapark viiel jaanipäevajärgsel valgel ööl avatud kella üheni. Aktsioon “Suveöö loomapargis” andis loomasõpradele omapärase võimaluse jälgida loomade tegemisi ka öisel ajal. Loomapargi öise külastamise võimalust on rahvale pakutud ka järgmistel suvedel. 

2010. a augustitormis said kannatada mitu loomapargi aedikut ning räsitud-murtud paljud pargipuud. Tänu sellele, et RMK looduskaitsetalituse saemehed loomapargi töötajatele appi tulid, said suuremad tormikahjud kiiresti likvideeritud. 

2010. a valmis loomapargi keskuse ja Elistvere looduskeskuse hoone, mis ehitati ümber vanast kauplusest. Maja avati pidulikult 27. augustil, mil loomapark sai 13 aastaseks. 

2011. a aprillis külastasid president Toomas Hendrik Ilves ja presidendiproua Evelin Ilves oma Jõgevamaa-visiidi käigus ka Elistvere loomaparki. 

2011. a juulis-augustis toimunud ehitustöö tulemusena valmis uus söödahoidla, mis muutis söötade ladustamise lihtsamaks. 

Praegu on loomapark koduks 13 loomaliigile. Seal elavad euroopa piison, põder, põhjapõder, kabehirv, metskits, pruunkaru, ilves, punarebane, kährik, metsnugis, metssiga, halljänes, orav. Lindudest saab näha faasanit, näriliste ekspositsioonis elavad merisead,  deegud, tšintšiljad, laborirotid, laborihiired, liivahiired, kairo ogahiired ja hamstrid. Suuremaid loomi on laias laastus 50 ja niisama palju on närilistemajas väikeasukaid. 

Loomaparki on rajatud loodusrajad, kus saab tutvuda vabalt elavate looma- ja linnuliikide elupaikadega. Paljud taimed loodusradade ääres on nimesiltidega varustatud, pargis kasvavate taimede hulgas on ka mitmeid kaitsealuseid liike. Pargiga piirnev Elistvere järv kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka ning kevadise ja sügisese rände ajal on seal võimalik näha palju linnuliike.