Jälle on jõulupuu ehtimise aeg. Oleme ikka selleks kasutanud kodumaist kuuske. Ometi on Euroopas jõulupuuna kuuseliikidest enam tuntud nulud. Laulusalmist tuntud “tannenbaum” ongi saksa keeles nulg.
Kaunistame oma kodu, töökohti ja avalikke objekte okaspuude või nende okstega juba advendiaja algusest. Kuused lasevad juba paari nädala möödudes okkad maha ja enne aastavahetust tuleb teha uued kaunistused. Mitmetel okaspuude perekondade liikidel (nululiigid, ebatsuuga, jugapuu) kuivavad aga okkad oksa külge ja ei varise. Neist tehtud kaunistused püsivad jõuluaja lõpuni.
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; TEXT-ALIGN: justify” align=”justify”>Eestis on nulud peamiselt ilupuud
Nululiike on poolsada. Nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kesk-Aasias kuni Himaalajani ja Aasia parasvöötmealadel. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on paarkümmend liiki.
Eestis on nulud peamiselt ilupuud. Nad sobivad istutamiseks parkidesse, haljasaladele ja koduaedades üksikpuuna või ka grupiti. Kuna aga enamik nululiike on võrdlemisi tundlikud gaaside ja tahma suhtes, on otstarbekas neid istutada maaparkidesse ja maakodude juurde.
Nulud on igihaljad sirgetüvelised puud, mille võra on koonusjas või harvem kuhikjas. Nad on annavad haljasaladele kontrastseid tumedaid vertikaale.
Oksad asuvad männasjalt, kuid on ka männasevahelisi oksi.
Alumised oksad ulatuvad sageli maani ning võivad mullaga kattumisel juurduda. Kuna enamik nululiike on varjutaluvad, laasuvad nad võrdlemisi aeglaselt. Haljasaladel on aga maani okstega okaspuu väga kaunis. Just niisugust puud võib kasutada haljasalal jõulupuuna kaunistades teda küünalde jm.
Koor on noores eas sile, hallikas või pruunikas, sageli läätsjate vaigumahutitega. Vanemas eas koor sageli lõheneb, muutub paksemaks ning moodustub pikirõmeline või soomusjas korp.
Enamasti ei ole nulgude okkad torkavad
Okkad on lineaalsed, enamikel liikidel lamedad, väga lühirootsulised, allküljel kaks valkjat õhulõheriba. Okkad kinnituvad võrsetele ketasjalt laienenud aluse abil. Suuremal osal liikidel on okkad kamja asetusega, eriti võra varjatud osades, võra tipuosas on aga okkad neljatahulised ja asuvad radiaalselt. Okkad püsivad võrsetel märksa kauem kui paljudel teistel okaspuudel, mõnel liigil üle 10 aasta.
Kui enamasti ei ole nulgude okkad torkavad ega teravad, siis näiteks mandžuuria nulu okkad on torkavalt teravad.
Nulukäbid on okstel püsti
Nulud õitsevad kevadel — mai keskel või teisel poolel, seemned valmivad sama aasta sügisel. Käbid jäävad püstiseks kuni seemnete varisemiseni, mis toimub üheaegselt käbide pudenemisega. Pärast käbi pudenemist jääb püsima ainult selle terav püstine roots.
Seemned on tiivaga, mis eralduvad halvasti seemnetest. Seemned kaotavad küllalt kiiresti idanevuse ja on aastase seismise järel praktiliselt kasutamiskõlbmatud.
Esimestel aastatel kasvavad taimed aeglaselt, alles pärast 5.-6. eluaastat hakkab juurdekasv kiirenema.
Paljud nululiigid kannatavad juurepessu all, mistõttu nad hakkavad juba enne 100 aastat kuivama. Mõned nululiigid, eriti sügavarõmelise korbaga liigid, on pikaealised ja võivad saada kuni 400 aastat vanaks, üksikud isegi vanemaks.
Nulgude puit on valge, pehme, kuid mitte nii väärtuslik kui kuusel. Puitu kasutatakse tselluloosi tootmiseks, ehitusmaterjalina, muusikariistade valmistamiseks jne. Nulgude vaik on hinnaline tooraine farmaatsiatööstustele.
Eestis enam levinud siberi nulg
Väga ilus on siberi nulg üksikpuuna, samuti väiksemate või suuremate gruppidena, kuid ka alleena. Eestis on suuremate siberi nulgude kõrgud 30 m ümber ning tüve läbimõõt võibolla 70 -80 cm.
Nulgudel on mitmeid väga dekoratiivseid aedsorte. Nii on väga hinnatud palsaminulu sort ’Nana’, mida saab istutada kiviktaimlatesse, terrassidele jne.
Pikka aega on Ameerikast pärit halli nulgu peetud ilusaimaks ja huvitaivamaks okaspuuks Eesti haljasaladel.
Mitmed korginulu sordid on aga hinnatud nii jõulupuuna kui jõuluseadetes.
Sageli juhitakse tähelepanu, et haljasala puudelt ei tohi oksi lõigata. Selles osas on viimastel aastatel tõekspidamisi revideeritud. Enamik ilupuid-põõsaid vajavadki pisut lõikamise abil kujundamist; sealhulgas ka okaspuud. Loomulikult tuleb lõigata oskuslikult ja taime kahjustamata. Üldkasutatavatel haljasaladel ja parkides kasvavaid puid hooldavad üldreeglina kutsega aednikud, kes oskavad seda tööd teha. Aga oma koduaiast saab küll igaüks midagi jõuludeks tuppa tuua, nii et aed kahju ei saa.
iii
ENE ILVES
