Kuigi selles koolis on alati saksa keelt õpetatud, on pikast traditsioonist viimastel aastatel tüli tekkinud. Koolipere on väike ja kolmanda klassi lastest saab kena keeleõppegrupi, kuid vanemad on vankumatud: saksa keelt ei lähe vaja! Oma kindlat tahet on nad väljendanud kooli hoolekogu kaudu juba paar viimast aastat, algul paludes ja hiljem nõudes, et kolmandas klassis hakataks tingimata õpetama inglise keelt.
Ükski keel pole liiast
Direktor Raivo Reimets rääkis teisipäeval toimunud hoolekogu koosolekul põhjustest, miks kooli õppenõukogu ei teinud ka sellel õppeaastal otsust A- ja B-võõrkeele muutmise kohta. Veel 31. augustil oli inglise keele õpetaja ametikoht täitmata, samal ajal töötab Voore Põhikoolis aga kvalifitseeritud ja suurte kogemustega saksa keele õpetaja. Ka pole senine keeleõpetuse süsteem direktori sõnul ühelegi lõpetanule edasise haridustee valikul takistuseks saanud.
“Keeleõppesüsteem, kus A-võõrkeeleks on saksa ja B- võõrkeeleks inglise keel, on keeleõppe metoodika ja keeleliste erisuste tõttu lastele kergemini vastuvõetav ja põhikooli lõpuks peab mõlema keele tase ühtlustuma,? kinnitas Reimets.
Hoolekogu esinaine Agnes Kallas, kes on ise Voore Põhikooli vilistlane, oletas, et mõnede vanemate vääritimõistmine, nagu koolis inglise keelt ei õpetataks, on tekkinud sellest, et vanasti õpetati Voore koolis tõesti ainult vene ja saksa keelt. Nüüd aga on saksa juba ammu A- ja inglise B-keel.
Kallase sõnul saavad tema enda lapsed saksa keelega hästi hakkama ja pole kunagi kurtnud, et ei taha seda õppida. “Peale kohustusliku saksa ja inglise saab Voore koolis huviringis õppida ka vene ja soome keelt. Ükski keel, mida inimene oskab, ei ole liiast,? arvab hoolekogu esinaine.
Ministeerium teemaga ei tegele
Pidades võõrkeeleõpetust mitte ainult Voore Põhikooli probleemiks, vaid üleriigilise tähtsusega teemaks, pöördus Vooremaa Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.
“Võõrkeeleõpingute üle on peetud mitmeid arutelusid, kuid lähtutakse esmalt sellest, millise keele õpetaja koolis töötab. Teisena arvestatakse laste ehk nende vanemate soovi,? teatas ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva.
“Esmaseks võõrkeeleks saab valida kas inglise, saksa, vene või prantsuse keele. Uuringuid, millises järjekorras oleks eestlastel õigem võõrkeeli õppida või milline peaks olema esmane võõrkeel, pole Haridus- ja Teadusministeerium tellinud ega teinud. Võimalik, et sellega on tegelnud Tartu Ülikool või Tallinna Ülikool,? vastas Ladva Vooremaa esitatud küsimusele, kas keeleõpetuse küsimus ei vajaks selgitust, sest praegu jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel lapsevanemad oma otsused teevad.
Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudist kinnitati Vooremaale, et inglise keele suhtlustasandil omandavad kõik nii või teisiti ja see kuulub kõigi tööotsijate pagasisse, mõne muu euroopa keele oskus korralikul tasemel annab inimesele aga lisaeelise.
Saksa filoloogia assistent Maive Meister ja saksa filoloogia erakorraline lektor Reet Bender juhtisid aga tähelepanu sellele, et saksa keelt räägib Euroopas 91, inglise keelt 59 ja prantsuse keelt 55 miljonit inimest.
“Maailma mastaabis vaadates peaksime siis otsustama hoopis hiina keele õppimise kasuks, sest seda räägib üle miljardi inimese,? lisasid Meister ja Bender.
Stipendiumid jäävad saamata
Filoloogid tõstsid esile ka Eesti tugevaid ajaloolisi sidemeid Saksamaaga. “Kolmandik eesti keele põhisõnavarast on saksa päritolu. Eestis tegutseb palju saksa ettevõtjaid ja miks mitte ühendada omandatud saksa keel tulevikus majandusega? Palju käib siin ka kultuurihuvilisi saksa turiste, praeguste õpilaste perspektiivid giidina ja ettevõtjana turisminduses on suurepärased, sest kaugeltki mitte kõik sakslased ei valda inglise keelt,? kinnitasid nad.
Lisaks eelpool mainitule on ka Eesti õigussüsteem saksa juurtega ning igale juristile tuleb saksa keele valdamine kasuks. Pealegi on Saksamaa Euroopa juhtiv autotootja.
Paras kurioosum on seegi, et Eesti ülikoolidel on palju sidemeid Saksa ülikoolidega, kuid tihti saab stipendium saamata, sest puudub saksa keele oskus.
“Nagu inimeste puhul, peaks ka Voore kooli puhul ära kasutama tema ainulaadsust. Olemas on väga hea saksa keele õpetaja ja pikaajaline selle keele õpetamise traditsioon. Kool võiks ühendust võtta Saksa Suursaatkonnaga Eestis ja arutada võimalusi põhikooli õpilaste kutseõppele suunamiseks Saksamaale. Võib-olla on võimalik rakendada Saksa riigi toel mõnd saksa keele süvaõppe programmi,? arutles Saare vallavanem Jüri Morozov.
Vaimne areng ei tule vaevata
Saksa keele õpetajal Merike Vahtramäel on kahju, et juba teist aastat algab 3. klassis saksa keele õppimine-õpetamine pingelises õhkkonnas, kuigi nii mõnigi tõrjuva hoiaku ja mossis näoga laps on õppimise käigus muutunud avatumaks, teadmishimulisemaks ning kodus kujundatud vastuseis saksa keelele on tunnis märkamatult ületatud.
“Vaieldamatult on saksa keele õppimine raske, kuid kas lapse vaimne areng ja hariduse omandamine saabki vaid mängeldes ning vaevata tulla?? küsib õpetaja.
“?Raske” ei ole ju sünonüüm sõnadele ?halb? või ?mõttetu?! Suhtuge ise positiivselt, sest just teilt saavad lapsed oma hoiakud ja väärtushinnangud, millele meie õpetajatena oma töös toetuda saame! Kes teab, võib-olla võimaldab just saksa keele oskus teie lapsel tulevikus huvitav ja tasuv töökoht leida või ametialast karjääri teha ? on ju selle keele õppijaid paraku aastatega Eesti koolides aina vähemaks jäänud! Ja õpioskusi, mälu, järjekindlust ja töökust arendab saksa keele õppimine teie lastes kindlasti ? need omadused peaksid osutuma vajalikeks ükskõik mis alal edu saavutamiseks,? usub saksa keele õpetaja.
Jüri Morozovi hinnangul iseloomustab tekkinud olukorda info ja usalduse puudulikkus.
“Kogukonnasisese koostöö ja usalduse saavutamine on pikk ja raske protsess. Usalduse kaotamiseks ei peagi midagi erilist juhtuma; piisab, kui pooled on vähe informeeritud,? rääkis Morozov. Vallavanem tõstis lapsevanemate vähese aktiivsuse näitajana esile fakti, et üldkoosolekul on alati ühed ja samad lapsevanemad.
“Mitmesugused uuringud on näidanud, et kogukonna ja kooli vaheline tihe koostöö annab positiivseid tulemusi nii keskmistes hinnetes kui ka edaspidises edasijõudmises. Kogukondades, kus on suurem kaasamine ja koostöö, on ka väljaränne oluliselt väiksem, kuritegevuse tase madal ja luuakse ka rohkem töökohti kohapeal,” rääkis Morozov.
Vallavanema kinnitusel on vald kooliga sama meelt, et Voore koolis õpetatakse jätkuvalt nii inglise kui saksa keelt.
Kooli hoolekogu otsustas siiski, et järgmisest sügisest tuleb A-keelena hakata õpetama inglise keelt. Muidugi juhul, kui inglise keele õpetaja leitakse.
JAANIKA KRESSA
