13. novembri õhtul Pariisis ründasid terroristid Euroopat. Nad soovisid võimalikult palju ohvreid, inimesi tappa. Selle koordineeritud terroristliku rünnaku ohvrid oleme me kõik – ateistid, kristlased ja moslemid, Euroopa põliselanikud ja pagulased. Just sellise vägivalla ja selliste terroristide eest ongi sajad tuhanded oma kodudest põgenenud.
ISIS-e terroristide eesmärk on hirmutada. Et me ei julgeks enam vastu astuda nende mujal toime pandud inimsusevastastele kuritegudele, et me loobuksime kaastundest ja solidaarsusest sõjapõgenike vastuvõtmisel, et me pööraksime selja hätta jäänutele ja kannatanutele, et me sulguksime igaüks enda piiridesse ja kardaksime ulatada abikätt.
Me ei saa lubada hirmul võimust võtta. Kui laseme, on terroristid võitnud, nagu terror kunagi võitis me enda maal. Pariisi rünnakute järel on oluline mõista tuttavat põhimõtet: rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Ainult üheskoos saabki iga riik kaitsta ka iseend. Või kas keegi arvab, et suudaksime ISIS-e taolise rünnaku vastu hakkama saada ilma liitlaste abita?
Semiootik Mihhail Lotmani sõnastust laenates: meie vastukäigud peavad olema kaalutletud, läbimõeldud, kiired. See eeldab rahvusvaheliselt väga head koostööd. Euroopa senisest tõhusamat kaitsekoostööd. Julgust teha õigeid ja tõhusaid vastukäike. Euroopa Liidu välispiiride tõhusat kontrolli. Veel suuremat tähelepanu kõigi riikide enda ja Euroopa Liidu üldisele sisejulgeolekule. Üks Pariisi ründajatest oli tänastel andmetel Prantsuse kodanik.
Me peame teadma, kes ja miks Euroopasse saabuvad. Kontrollimatu migratsioonivoog kätkeb ohtu ning Euroopal tuleb leida senisest tõhusam viis teha kindlaks, kes on kes, ent me ei tohi sulgeda ust päris abivajajate ees. Pariisi terrorirünnakute põhjus ega ajend ei ole praegune pagulaskriis.
Euroopa peab hoolima oma julgeolekust, aga Euroopa ei tohi karta.
TOOMAS HENDRIK ILVES, Eesti Vabariigi president