Maaeluministeeriumi kuldse teenetemärgi sai Eesti maaelu edendaja Ilmar Tupits, kes on endine põllumajandusministeeriumi kantsler, Jõgeva maaparandusbüroo ja põllumajandusameti Jõgeva keskuse juhataja ning kunagine Jõgevamaa põllumajandusvaldkonna eest vastutanud asemaavanem, kes praegu töötab Eesti Taimekasvatuse Instituudi haldusosakonna juhatajana.
„Ma arvan, et minu kõigis erinevates ametites on olnud kõige kaalukam osa töökollektiivil, kus on võimalik ennast teostada ja olla abiks teistele nende eneseteostuses,“ on Ilmar Tupits leidlik vastama küsimusele, mis on tema paljudest olulistest ametitest kõige kaalukam.
„Ma ei oska neid niimoodi järjekorda panna või ühtki neist eraldi esile tõsta, mu meelest on nad kõik väärikad ametid. Kõikjal on tulnud vastu võtta tõsiseid otsuseid, oli see siis Jõgeva näidissohvoosi asedirektori ametis või maavalitsuses, kui käis maareform. Tuli palju pingutada, et säiliks põllumajandustootmine. Meil siin Jõgevamaal õnnestus see päris hästi.
Jõgeva maakond oli üks vähestest, kus ei pillutud oma inimesi laiali. Meil olid tol ajal head suhted Soome põllumajandusministeeriumiga ning ka nende eksperdid soovitasid töötavaid põllumajandusüksusi mitte lõhkuda. Nemad olid talupidamist arendanud juba väga kaua aega, kogemus ja struktuurid ammu üles ehitatud.
Põllumajandusministeeriumi kantslerina tuli jätkata põllumajandusreformi läbiviimist ning olulise etapina tuleks hinnata Eesti põllumajanduse integreerimist Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitikaga. Ministeeriumis töötades oli vaja palju suhelda teiste riikide põllumajandusvaldkonna juhtidega ja Euroopa Liidu institutsioonidega.
Jõgeva maaparandusbüroo juhatajana järgisin maaparandussüsteemide ja eesvoolude korrastamist ja samal ajal sai teha mitmekesiseid välisprojekte Soome ja Rootsiga. Mõne aja pärast moodustati maaparandusbüroo ja taimekaitseinspektsiooni baasil põllumajandusamet. See oli vaja üles ehitada,“ meenutas Tupits oma ettevõtmisi. „Kui Jõgeva Sordiaretusinstituut ühendati Saku instituudiga, tehti mulle ettepanek asuda tööle uues asutuses.“
ETKI-le uued hooned ja uus hingamine
„Praegusele tööle instituudis on eelnenud pikk kogemus, mis on andnud võimaluse praegusteks arenguteks,“ sõnas Ilmar Tupits.
„Instituut ehitas 1984. aastal oma seni kõige uuema hoone, aretuskompleksi. See oli ka periood, millal tulid ettevõttesse paljud aretustööks vajalikud masinad.
- aastal hakkasime taotlema algul projekteerimisraha, hiljem ehitusraha,“ rääkis ETKI haldusosakonna juhataja oma suurtest väljakutsetest selles ametis. Nüüd, kui on teraviljade uuele aretuskeskusele nurgakivi pandud, on ta valmis rääkima edasistest plaanidest.
„Riigi Kinnisvara esindajatega on kokku lepitud tegevused järgmisteks aastateks. On plaanis rajada aretuskompleksi juurde laboratooriumid ja teadurite tööruumid,” märkis ta.
Pere, lugemine ja oma mets hoiavad vormis
Peale tööd meeldib Ilmar Tupitsale tegelda oma metsaga ja raamatuid lugeda. Ta ei ole väga aktiivne spordimees, jahimees ammugi mitte. „Pigem loen filosoofilisi asju. Viimati James Aldridge „Diplomaati”. Oksaneni loen alati, kui ta midagi ilmutab.“ Ajaloohuviliseks Tupits ennast ei nimeta, aga möönab, et erinevad perioodid pakuvad põnevat mõtlemisainet.
„Mul on pere, lapsed, lapselapsed. Mul on vedanud. Abiellusime 45 aastat tagasi ja oleme väga rahumeelselt suutnud oma lapsi kasvatada. Mõlemad on saanud doktorikraadi. Meil on lapselapsed ‒ väiksed põnnid, kellega aeg-ajalt käia loomaaias, sõita saartele või käia matkamas,“ peab Ilmar Tupits ennast perekeskseks inimeseks.
„Põllumajandusega olen seotud olnud ikkagi kogu oma tööinimese aja,“ mõtiskles haldusjuht. Kõige tormilisemalt arenes Tupitsa karjäär Kostivere kolhoosis, kui ühe suve jooksul suutis praktikant Tupits läbida redeli abibrigadirist peaagronoomini. Peale sellist praktikat tal osakonnajuhataja töökoht Kostivere kolhoosis olemas.
„Ma olen alati sattunud heasse keskkonda ja alati on olnud ka keegi kõrval, kes aitab kui vaja,“ oskab elukogenud mees olla tänulik.
„Mõeldes põllumajanduse arengule on põllumajanduse arendamise teed ja meetodid Eestis olnud väga heal tasemel. Meie stardipositsioon Euroopa liiduga liitumisel oli ju väga kehv. Praeguseks oleme jõudnud niikaugele, et piima toodang lehma kohta on Taani järel teisel kohal ja Eesti viljaeksport on suurem kui Soomel,“ oli põllumajanduse edendaja Eesti praegust seisu hinnates optimistlik.
ANDRA KIRNA
