Põltsamaa vallas Esku kandis tegutseb perekond Orri eestvedamisel põllumajandusettevõte Esku Agro, kus kasvatatakse väga paljusid kultuure. Firma mõneliikmelisest seltskonnast võib praegusel ajal kellegi pea alati leida Põltsamaa-Võhma tee ääres asuvast teraviljakuivatist.
Peremees Tarmo Orri sõnul on nende umbes 500-hektarilisest põllupinnast sada hektarit oma maad ning ülejäänu rendimaa. Eestis on ju maa müümine vaba ja seetõttu palju sellest välismaiste tegelaste kätte läinud. Tihedast konkurentsist tulenevalt on olukord maad rendile andjatele soodne.
Tarmo Orrile on tema ettevõtmistes kaaslaseks ja abiliseks abikaasa Anne, kelle sõnul kasvavad nende põldudel päris mitmed erinevad kultuurid: hernes, taliraps, suviraps, rukis, talinisu, suvinisu, oder ja lausa puhaskülvina ristik. Selline mitmekesisus tagab mõistliku külvi- ja koristusperioodi ning võimaldab muidugi ka viljavaheldust. Tarmo Orr lisas, et ristikul on viljavahelduse tagamisel oluline roll, sest liblikõielised toodavad lämmastikku. Mõnel aastal purustatakse ristik lihtsalt põllule, eelmisel suvel koristas selle aga loomasöödaks naabruses tegutsev Õnne Piimakarjatalu. “Keskkonnasõbralikuks tootmiseks peavad põllupinnast 15 protsenti moodustama liblikõielised,” lausus Anne Orr.
Ettevõtteid võiks rohkem olla
Peremehe sõnul tuleb Põltsamaa piirkonnas keskkonnasõbralikkusele tõsist tähelepanu pöörata, sest piirkond asub karstialal. Seetõttu püütakse teraviljapõldudel putukatõrjet võimalikult minimaalselt teha.
Hernes on selles mõttes väga tänuväärne kultuur, et lämmastikku ei pea sellele põllule üldse panema, samas on hernes müügihinnalt võrreldav toidunisuga. Et väetise ostmata jätta võib, aitab see kultuur ka kokku hoida. Samas on herne puhul oht, et sajusemal suvel on saaki väga raske põllult kätte saada, sest see lamandub. On olnudki aastaid, kus hernes hoopis maa sisse künda on tulnud.
Kogu töö tehakse Esku Agros ära nelja inimesega. Tarmo Orri sõnul tuleb vahel ka naabrimees appi. Pere peab just sellise suurusega põldu harimiseks optimaalseks. Anne Orr tunnistas, et
Põllumehed on osavad börsimängurid
Peremehe sõnul on põllumeestest saanud arvestatavad börsil mängijad. Börsil osalemine tähendab ühelt poolt võimalust vilja eest head hinda saada, teisalt võib aga börsihindade kukkudes hoopis vastu pükse saada. Enamikes Euroopa riikides välistavad börsihindade kõikumisega seotud riski korralikud põllumajandustoetused, mis Eestis veel jõukate riikide toetusmääradele tugevalt alla jäävad. Perekond Orril on, nagu enamikul teraviljakasvatajatest, sõlmitud osa saagi realiseerimiseks fikseeritud hinnaga lepingud. Tänavu on hind paika pandud umbes kolmandikule saagist. Anne Orri sõnul tasus eelmisel aastal hindade fikseerimine paremini kui tänavu, sest eelmisel sügisel vilja kokkuostuhinnad mõnevõrra langesid. Vastupidiselt eelmisele aastale, on aga tänavu vilja kokkuostuhinnad tõusnud.
Kolmandik viljast müüakse vabal turul koristusperioodi jooksul ja viimane kolmandik pärast saagi koristamist. Vilja müüakse Soome firmale Avena Nordic Grain, samuti Kesk-Eestis tegutsevale Kevili Põllumajandusühistule. Toiduvilja on müüdud ka Tartu Millile.
Saagid on tänavu igati korralikud, sest nisu andis peaaegu kuuetonnise hektarisaagi ja rukkisaak küündis ligi viie tonnini hektarilt. Tarmo Orri sõnul hakkavad Eestis viljalaod juba täis saama, kuid koristus on alles täies hoos. See tõestab, et saaginumbrid on käesoleval aastal väga korralikud. “Kui kogu põldudel kasvav teravili ka kätte saadaks, oleks viljakasvatajatel tõepoolest põhjust rõõmu tunda,” nentis ta.
i
TOOMAS REINPÕLD
