Esivanemad, liim ja vahtraleht

Jabur oleks noori süüdistada selle eest, et nad noored on, kuid ometi tahaks iga põlvkond midagi sellist ära teha, mis elujõulisi järeltulijaid rohkem maamunale alles jätab. Eriti hääbuva väikerahva puhul. Mõte käivitada kiiresti koolides kohustuslikud liiklustunnid ja anda juhiluba koos küpsustunnistusega on seni jäänud vaid helesiniseks unistuseks, mida ei julge välja pakkuda poliitikud ega nõuda lapsevanemad.

Veapunktisüsteemi kardetakse

Samuti ei taha riigitüüri kruttiv vanem generatsioon noorte päästmise nimel juurutada mujal maailmas toimivat veapunktisüsteemi, mis juhte trahvimisest oluliselt tõhusamalt liiklusreegleid täitma veenaks. Tuleks ju ka endal tüütute punktide tõrjumiseks hoolikamalt liiklema hakata.

Kuigi suured asjad ei arene, on olemas ka pisikesi praktilisi võimalusi. Üheks selliseks on alla kaheaastase staa?iga juhi poolt roolitaval sõidukile nii ette- kui tahapoole nähtavate vahtralehemärkide kinnitamise kohustus. Esmapilgul tundub, et asja kogu mõte on teiste juhtide tähelepanu juhtimises väheste kogemustega kaasliiklejale. Tegelikult on märgi autole kinnitamise näol tegemist väikese õiguskuulekuse kondiprooviga. Umbes taolisega, nagu Toots Kiirele põllukivide veeretamisega andis. Et kiiresti ära näha, kas edasisel õppetööl mõtet on.

Kahjuks on taolise proovi auga läbinud, nähtaval asuva vahtramärgiga sõitjaid oluliselt vähem, kui peaks. Noorjuhtide hulgas on väga levinud selline vahtralehe paikasättimine, et teised juhid ei näeks, aga politseinikule saaks rääkida: ?Näe, ise ka imestan, kuidas klaasi küljest ära kukkus.?

Piiride kompamine</B>

Ilmselt on tegemist mingi häbi- ja põnevustunde piiri kompamisega, nagu näiteks moodsate ülimadala värvliga pükste kandmisel. Tegelikult annab noor inimene hoopis ise avaliku signaali, et seadusi ta ei austa ning väikesest pätust on tõsisem kaak sirgumas.

Politseinikel on muidugi kohustus rikkujale andmebaasi hoiatus või rahatrahv fikseerida, kuid ega noorte elude säästmisel tohiks ainult karistamise peale lootma jääda. Igal emal-isal ning ka teistel lähedastel on tegelikult olemas väga lihtne võimalus. Tuleb võtta tõhus liim ning koos noorukiga läbi viia õiguskasvatusliku kallakuga järelaitamistund käsitöös. Kui vahtralehed saavad autoga vajalikeks aastateks ühte liidetud, peaks ühe tubli suguvõsa kestmajäämise eeldused küll laisemate omadest tubli tükk maad paremad olema.

INDREK KOEMETS,
Tartu politseiosakonna ülemkomissar

blog comments powered by Disqus