Esimesest tänavu Jõgevamaal kütitud karust saab topis

   

Eelmisel pühapäeval  tabati Jõgeva vallas Tirma küla lähedal ligemale veerand tonni kaaluv vana karu. Selle aasta esimese mesikäpa küttimise au kuulub jõgevlasele  Marko Pärnale.

Vaimastvere jahiseltsi kuuluv Marko Pärn istus juba kolmandat õhtut vagusi jahikantslis, et õige sageli Tirma küla all nähtud suurt karu tabada. Kell hakkas tiksuma juba üheksandat õhtutundi, kui mesikäpp viimaks nähtavale ilmus,  kuid laskeulatusest liiga kaugele jäi. “Õnneks puhus tugev põhjatuul, karu jäi aga vastassuunda, nii et inimese lõhna ei saanud ta tunda. Askeldas teine rahulikult heinamaal, kuid siis kadus metsa. Juba mõtlesin, et jään sellelgi korral saagist ilma, sest hakkas juba hämarduma. Umbes pool tundi hiljem nägin teda juba lähemalt: ott oli tulnud tiiruga metssigadele mõeldud söötmiskohta. Eks ta vist lootis sealt õunu saada, mida jahimehed sinna aeg-ajalt viivad,” ütles Marko. Mesikäpp hakkaski jahikantsli lähedal õunu nosima ja kütt pani püssi palge. Kõlas pauk, karu korraks korsatas ja jäi vagusaks. Marko helistas jahikaaslastele, et nad tuleksid peiedele ja appi suurt looma metsast välja tassima. Varsti oligi viis meest kohal, peale nende ka jahikoer Kata. Ja nagu hiljem selgus, oli tema  kohalolek seekord eriti vajalik.  

Karu tõusis tagajalgadele

Kui mehed maas lamavale karule üsna lähedale jõudsid, loom korra möiratas, tõusis üles ja põgenes. “Ega ta enam kuigi kaugele jõua,” mõtlesid mehed ja asusid lähiümbrust kammima, kuid karu ei leidnud. Anti siis Katale käsk kätte loom üles leida.

Laika on varem ka karujahil käinud, kuid seekord ladistas kõvasti vihma ja paistis, et  koer oli jälgede ajamisega veidi kimpus. Kulus ikka üsna palju aega, kui koera isemoodi klähvimine andis märku, et ta on karu leidnud. Hakati siis hääle suunas liikuma, kuid mine sa võta kinni, kus ta pimedas metsas just täpselt asub.  Kord kostsid haugatused lähemalt, siis kaugemalt. Tundus, et karu ja koer liiguvad ringiratast.

Kulus mitu tundi, enne kui märjas metsas sumbanud mehed karuni jõudsid. Väsinud olid nii mehed, koer kui ka karu. Aga enne lõplikku uinumist jõudis viimane korraks tagajalgadele tõusta ning koera ja mehi rünnata. 

Karud viljapõllul ja mesilas

Vaimastvere jahiseltsil on sealkandis loomadele mõeldud nisu- ja kaerapõld juba kuuendat aastat ja alati on ka karud käinud sellest matti võtmas. Vaimastvere ja Pedja ümbruses karusid ikka liigub, nad ei jäta ka mesitarusid puutumata.

“Meie kandis liigub pidevalt neli-viis suurt karu. Mullu nägin emakaru koos kolme, juba suureks kasvanud pojaga. Karud on käinud ka minu viljapõldu sasimas ja venna talus mesitarusid rüüstamas. Metsaelanikke meie kandis ikka on, kuulda on ka huntide ulgumist. Õnneks pole nad tänavu siin lambaid ja koeri võtnud, vähemalt pole sellest veel kuulda olnud,” rääkis Vaimastvere jahiseltsi esimees Ivar Soolepp.

Pedja kandis on karudega kohtunud ka kümme aastat jahimees olnud Marko Pärn: “Siis polnud meil aga karulaskmisluba. Mullu, nagu tänavugi, oli meil koos Aidu jahimeestega vaid üks luba. Eelmise karu jõudsid nad meie eest ära lasta, kuid seekord oli karuõnne meil. Esialgsel hinnangul oli see kümneaastane karu, täpse vanuse annab looma hambatsemendi aastarõngaste järgi laboratooriumis tehtud proov.” Oma uhkest jahisaagist laseb Marko teha topise. 1. augustist kuni oktoobri lõpuni kestval karujahihooajal tohib Jõgevamaal küttida seitse pruunkaru.

ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus