4. märtsil peetud sotsiaaltöötajate ümarlaual tänas sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt maakonna sotsiaalvaldkonna töötajaid. Pika ning pühendunud töö eest tunnustati ka Jõgeva linnavalitsuse sotsiaalspetsialisti Eve Viksi.
Eve oli tunnustusest liigutatud. “Ma ei osanud üldse seda oodata. Läksin lihtsalt ümarlauale, et kuulata, mida minister räägib,” tunnistas ta. Ligi kaheksa aastat Jõgeva linnavalitsuses sotsiaalspetsialistina töötanud naise sõnul on selline tunnustamine tema jaoks uudne. “Ministri autasustamine oli esmakordne. Maavalitsuse ümarlaudades käime sageli ja maavanemad on varemgi tunnustust jaganud. Aga meie valdkonna ministri tänu on eriline,” kinnitas Eve.
Ta tunneb, et koostöö sotsiaalvaldkonna spetsialistide vahel peab olema tõhusam. Samas nentis Eve, et selle valdkonna töötajad on paratamatult nii hõivatud, et aega koos käia ja ühiseid teemasid arutada on vähe. Seetõttu on väga tänuväärne, et maavalitsus Aime Meltsase eestvedamisel korraldab ümarlaudu, kohtumisi, väljasõite ning ühiseid arutelusid. “See on võimalus kohtuda teiste sotsiaalvaldkonna inimestega ning kogemusi vahetada. Kohtumine ministriga oli igati meeldiv. Ta on aastaid töötanud omavalitsuse sotsiaalvaldkonnas. Inimene teab, millest räägib.”
Koostöös sünnivad lahendused
Eve on sotsiaaltöötajana veendunud, et lahendused tulevad koostöös kliendiga. “Kui klient tuleb minu juurde probleemiga, ei ole mul kohe sahtlis lahendust võtta. Sotsiaaltöö meetodeid kasutades saan teda suunata mitmete võimalusteni. Võtit, mis lahendab kõik mured, kätte anda ei ole. Inimene saab ise vaadata, mis talle sobib,” selgitas Eve.
Loomulikult peab tööd tehes jälgima kehtivaid seadusi, ametijuhendit ning sotsiaaltöö eetikat. Eve sõnul on tööd vahel üsnagi palju, tuleb isegi koju kaasa võtta. Kodus saab teha ainult paberitööd, kliente ju kaasa ei võta.
“Kuigi kodutu kassi võtsin. Sügisel tõi linnavalitsuse väärteomenetleja siia pisikese punase kassi. See punane pidi rahakass olema. Eks ole näha,” naeris Eve. Nüüd on kiisu pea neljakilone röövel, kellel meeldib üle kõige mängida. Eve on nurruva “sotsiaalosakonna kliendi” üle õnnelik. “See oli küll hetkeemotsioon, aga ma ei kahetse seda,” kinnitas ta. Naine leiab, et nii on ka inimestega: kui nad tahavad, saab neid aidata. Tavaliselt niisama naljalt sotsiaalosakonda abi või võimaluste kohta küsima ei tulda. “Leian, et inimesed võiksid ikka varem oma murega meie poole pöörduda, et olukord kontrolli alt ei väljuks. Eestlased on üks kannatlik ja toime tulev rahvas. Probleemset inimest ei ole olemas. Probleem ei ole kellelegi külge kasvanud. Inimesel võib hetkel olla raske, kuid see lahendatakse ära ja ta on jälle korras. Keegi ei sünni probleemiga, see tuleb sotsiaalsest keskkonnast, kasvatusest ja eluolust. Kes tahavad lahendust, nendega teeme koostööd ja leiame väljapääsu,” on Eve positiivne.
Omastehooldajail on väga raske
Alati ei saa inimestele meele järele olla. “Inimese toimetulek väikese sissetulekuga sõltub sellest, kas ta on üksik või on tal pere. Arusaadavalt on raskemas olukorras need, kel on lapsed. Hetkel läheb enamik toetusi puudega ja eakatele, ” rääkis sotsiaaltöötaja. Kõige kergem on keskealistel, väga raskes olukorras on aga need, kes liiguvad ratastooliga ja elavad kortermajades kõrgetel korrustel. Sageli pole neil võimalik ka korterit madalamale soetada. Teine murettekitav sihtrühm on omastehooldajad. “Inimene, kes kasvatab üksi lapsi ja peab hoolitsema oma vanema või vanemate eest, peab oma tööst loobuma. Kui perekonnas on teine liige, kes raha teenida saab, tullakse toime või leitakse hooldaja, kuid üksikutel on keeruline,” nentis Eve.
Sageli jäävad ka hooldajad ise haigeks. “Kui pole õppinud õigeid, ergonoomilisi võtteid, võib ennast tõstes vigastada. Lisaks on see töö ka emotsionaalselt koormav,” lisas ta. Riigi tasandil käib see arutelu mitmeid aastaid, see on ka mujal maailmas probleem. Põhjamaades ei ole seaduses kirjas, et lapsel on kohustus oma vanemat ülal pidada, kuid Eestis on see seaduses kirjas.
Töö keerukusest hoolimata on Eve veendunud, et sotsiaaltöö on maailma ilusaim töö, nagu ministergi ütles. Inimesed peegeldavad oma tundeid ning kui saad kedagi aidata, on see väga hea tunne.
Elukutse mainet on vaja parandada
Sotsiaaltöötajatel peavad olema erilised isikuomadused ja empaatiavõime. Eve sõnul rusub teda vahel see, et sotsiaaltöötaja elukutse pole veel ühiskonnas prestiižne. Selle töö tegijad saavad ennast täiendades ja õppides ise seda mainet parandada. Oma panuse annab Evegi: sel aastal on tal plaanis lõpetada Tallinna ülikoolis sotsiaaltöö magistriõpingud.
“Minu valdkond, millele spetsialiseerun, on gerontoloogia ja klienditöö, sellega tegelen oma igapäevatöös,” rääkis ta. Töö kõrvalt õpib Eve täiskoormusega tsükliõppes. Lõpetatakse sarnaselt päevaõppetudengitega kahe aastaga. Seetõttu tuleb õppetöös olla eriti hoolas ja aktiivne.
Eve uurib oma lõputöös Jõgeva linna eakaid ja nende lähisuhteid. Mõned intervjuud on veel teha. “Valisin meetodiks intervjuu, kuna mulle meeldib isiklikult läheneda ja inimestega rääkida. Olen neile tänulik, et nad mind vastu võtsid.”
Sotsiaaltöötaja loodab, et magistritöö tulemusena leiab ta praktiliselt rakendatavad koostöökohad erinevate sotsiaalvaldkonna spetsialistide vahel. Praegu tehakse head koostööd töötukassaga. Praktikandid käivad tööle nii linna sotsiaalmajja kui taaskasutuskeskusse. Lisaks taotles Eve sotsiaalkindlustusametilt erihoolekandele juurde kaks kohta, et osutada toetatud elamise teenust ka kodudes. Tegevusjuhendaja külastab inimesi nende kodudes ning koos seatakse paika eesmärgid, mis aitavad igapäevaelus hakkama saada. Lisaks selle pakutakse nii töötukassa kui linna kaudu tööharjutusi.
Tunamullune linna tööharjutuse projekt oli nii edukas, et kõik osalised leidsid töökoha. “Töökoht ei ole alati esmane. Oluline on, et inimene saab kodunt välja teistega suhtlema. Tema enesekindlus kasvab ning väärtusetusetunne kaob,” märkis Eve.
Hea meeskonnaliige
Jõgeva linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Anneli Lääne ütles, et Eve Viks töötab Jõgeva linnavalitsuses sotsiaalspetsialistina alates 2007. aasta 1. oktoobrist.
“Evel on sotsiaalvaldkonnas laialdased teadmised ja suur töökogemus. Tal on oskus luua inimestega usalduslik kontakt, neid kuulata ja nõustada. Eve on hea meeskonnaliige, oma tööülesanded lahendab kiirelt ja oskuslikult. Pidev õppimine ja enesetäiendamine on saanud tema elu loomulikuks osaks. Eve jõuab olla nii sotsiaalprojektide algataja kui ka eestvedaja. Ta on rõõmsameelse ja positiivse ellusuhtumisega ning need iseloomujooned on suureks abiks ka sotsiaaltöö valdkonnas. Eve kohta võib julgelt öelda, et ta on oma valdkonna professionaal.”
MARGE TASUR
