Usun, et ühinenud erakond pakub kodanikule reaalse alternatiivi. Tegemist pole järjekordse verisulis, uut poliitikat tõotava erakonnaga, vaid tugevnenud jõuga, mis kannab endas Isamaaliidu liikmete näol taasiseseisvunud Eesti esimeste demokraatlike erakondade järjepidevust ning mille mõlemal osapoolel on seljataga nii riigivalitsemise- kui opositsioonikogemus. Isamaaliidu ja Res Publica ühendamise idee ei ole uus, kuid see vajas aega küpsemiseks.
Isamaaliit polnud valmis laskma end 2003. a. valimised võitnud Res Publica poolt alla neelata. Ja talitas õigesti. Viimase valitsuskriisi ajal tegin Isamaaliidu esimehena ettepaneku paremjõudude koostööks. Paraku olid Res Publica kui ka Reformierakond tookord huvitatud esmajoones võimuliidu säilitamisest, mitte pikaajalise, ühistele väärtustele ja vastutusele tugineva partnerluse loomisest. Mul on hea meel, et viimane aasta on kõiki osapooli sellele ideele nii palju lähemale toonud. Praeguseks oleme jõudnud võrdsete partnerite kokkuleppeni.
Ühinemisvalmidus pole mitte nõrkuse, vaid tugevuse ilming. Viimastel päevadel on meie ühinemisidee ka rahvusvahelisel tasandil palju toetust leidnud. Kuuluvad ju mõlemad erakonnad Euroopa Rahvaparteisse, mis märtsi viimastel päevadel pidas Roomas oma kongressi. Meie vanad koostööpartnerid, Euroopa kristlik-demokraatlikud ja konservatiivsed parteid, kellega Isamaaliidu eelkäijad lõid suhted juba 17 aastat tagasi, käsitavad sarnase maailmavaatega erakondade koondumist kui märki meie küpsusest, vastutustundest ja selgest nägemusest. Samuti on poliitikamaastiku selginemine märgiks Eesti poliitilise kultuuri tugevnemisest. Pakkudes kodanikele selgemaid valikuid, motiveerime me neid osalema demokraatlikus protsessis.
Ühinemise tegelik elluviimine alles algab. See on arusaadavalt keerukas, head tahet, kuid ka põhimõttekindlust ja püsivust nõudev tegevus. Koos Mart Laari ja paljude teiste võitluskaaslastega oleme seda juba kogenud aastail 1994-1995, mil teostasime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Rahvusliku Koonderakonna “Isamaa” liitumise. Isamaaliidu kui vanema ja kogenuma eriline vastutus on seista meie ainulaadse rahvuslik- konservatiivse järjepidevuse ja pärandi eest. Peame alati meeles pidama, et teostame ühinemist esmajoones mitte ühe või teise erakonna edu, vaid Eesti pikaajaliste rahvuslike huvide kindlustamise nimel. Kui lähtume sellest seisukohast, siis võime lootusega tulevikku vaadata.
Usun võrdsete partnerite vahelise sünergia tekkimisse, mis saab toimida vaid eesti rahva huvides. Ja ärgem võtkem väljakäidud nime liiga murelikult – seda võib käsitada ühinemisprojekti esialgse märksõnana. Kõike peavad ju lõplikult kinnitama kummagi erakonna volikogud ja suurkogud.
TUNNE KELAM,
Euroopa Parlamendi saadik
