22. märts 1983
Haiglapersonalil on praegu tegemist kahe maja peal üheaegselt iga päev hommikust õhtuni, vanas majas aga, kus kirurgiaosakond veel täie koormusega töötab, koguni ööpäev läbi.
Uues majas ei lõpe sigin-sagin hetkekski. Tuleb ette päevi, millal A-korpuse sissekäigu ette sõidab mitu autot korraga, koormas kas mööblit või muud haiglavarustust.
/…/
Leivakombinaadist on paariviisi jälle inimesi abis, seekord tulid Maidu Anslan, Mati Pern, Rein Kangur ja Meinhard Kivi appi mööblit monteerima.
/…/ Ühes ruumis alumisel korrusel ulatub hästi kogukate riidepampude virn lausa laeni. /…/ Intensiivravipalatis uudistavad anestesioloog Hillar Imelik, vanemõde Maia Kiis ja õde-anestesist Galina Demidenko moodsat aparatuuri, mis korraga registreerib mitu näitu. /…/ Uuele majale saab ring peale. Kõikjal on valgeis kitleis inimesed ametis, ei näe ühtegi, kes niisama istuks või muul viisil aega parajaks teeks. Kõigil on mõlemad käed tööd täis.
Nüüd alles mõistame, mida tegelikult tähendavad Eesti NSV tervishoiuministri Väino Rätsepa sõnad, öeldud uue haigla vastuvõtutseremoonial mullu detsembris: “Kerge ei saa teil olema. Tegemist pole ju mitte vana haigla ümberkolimisega uude hoonesse, vaid uue haigla sisustamisega kõige uuega…”
…
ROMEO ALLAS, “Uues on kõik uus”
***
Toimetuserahval oli külas olümpiavõitja Aavo Pikkuus.
/…/
Muheda huumoriga meenutas Aavo Pikkuus: “Esimese sõidu tegin viieaastaselt isa rattaga. Püksisäär jäi aga keti vahele ja pärast sain kodus ema käest pahandada.” /…/ Alguses oli rattasõit rohkem nagu mäng, hiljem tõsine töö.
Edasi küsisime, Aavo Pikkuus vastas.
Esimene võistlus?
“Jalgrattakross 1966. aastal Tartus Tamme staadionil.”
Tulemus?
“Kolmas koht”
Esimene treener?
“Tiit Eomois. 1970. aastast alates tegin trenni Rein Kirsipuu juures. Sõnakas mees oli. Kahte korda midagi ütelda ei tulnud.”
Mida treener kaasa andis?
“Liiga noor olin, ei osanud kõike vastu võtta, mida treeneril anda oli. Tööarmastuse sain kindlasti.”
/…/
Aavo Pikkuus vahetas ala ja rallib nüüd koos Lehar Linnoga. Nii et kahe ratta asemel neli ja üksiksõitja asemel meeskond.
Ärgu olgu selle meeskonna teel ühtegi naela!
ROMEO ALLAS, “Tund Aavo Pikkuusiga”
***
…
On ka meie kandis, metsade taga inimesi, kes ootavad kohtumist teatriga. Ja on antud Palalgi etendusi täissaalile.
/…/
Mis juhtus aga 2. märtsil, kui Pala kultuurimajas esines Noorsooteater?
Kui teatrikuu üritusi paika pandi, oleks võinud ju ka Palale planeerida kohtumisi selliste teatritega, kelle repertuaar on maalähedasem.
/…/
Kui lisame veel talvepakase, mis valitses kevadkuu esimestel päevadel, ja arusaamatuse bussiga, saamegi kokkuvõttes põhjused, miks saalis oli tühje toole. /…/
Teatrikuu ürituste planeerimise kohta ei saa välja ütlemata jätta veel üht märkust. Pala kooli õpetajad lootsid teatrikuust palju. Arvati saavat viia õpilasi etendusele, kus ehk pärast võimalik kohtuda näitlejatega. Paraku aga selgus, et etendus ei sobi õpilastele.
/…/
Oleme arvamusel, et teatrikuu raskuspunkti paigutamine ühte või teise rajooni ongi selleks, et värskendavad teatrituuled ulatuksid puhuma ka selle rajooni kaugematesse nurkadesse. Teatrikuu üritused on siiski teatrihuvi laiendamiseks ja uute inimeste lähendamiseks teatrile, mitte aga kontrolliks, kas me suudame saali inimesi pilgeni täis toppida.
…
Pala kolhoosi aseesimees J. WEINRAUCH, Pala 8-klassilise kooli direktor L. RAJA vastuseks 8. märtsi Punalipus avaldatud artiklile “Kas Palal pole teatrihuvilisi?”
***
Tabivere koolis toimus 5. märtsil kooli, Saadjärve kolhoosi ja Tabivere külanõukogu ühisüritusena tavapärane perekonnapäev. Lastevanemaid võtsid vastu õpetaja Malle Rõbakovi valmistatud kaunid plakatid seintel, Ilme Juki kujundatud seinaleht õpilaste emade tööst ja õpilaste vihikud ning päevikud klassides.
Kooli direktor Helve Teever, parteialgorganisatsiooni sekretär Malle Weinrauch ja Saadjärve kolhoosi ametiühingukomitee esimees Anne Tein andsid parimatele õppijatele ja nende vanematele üle aukirjad, mälestusesemed ja lilled.
/…/
Perekonnapäeva külastatavaim paik oli Saadjärve kolhoosi naiste käsitöönäitus. Žürii valis rajooninäitusele Elsa Plankeni, Salme Tallmeistri ja Anastasia Veedla tööd.
MADLI KAASIK, “Perepäev Tabiveres”
24. märts
Talv hilines tulles tublisti, kuid minnes näikse kalendrist kinni pidavat. Läheb nagu mõni keskmine päevatööline: võtab hõlmad vöö vahele aegsasti enne kella kukkumist.
Kui maaparandajate buss Kalanast kitsamale metsateele pööras, oli veel talve tunda, kuid väljadel sulatas künniharjad paari päevaga mustama ja heinapõldudel sõi iga kõrs hoolega lund. /…/ Raietöölisest maaparandaja tunned märtsis linnatänavalgi otsemaid ära. Tema nägu on nüüd tuulest ja piskust päikesest suvepruuniks pargitud ja käelabad punetavad nagu pardi lestad. /…/ On ju ammust aega selline komme, et objekti metsast-võsast puhastaja talitab kogutuga peaaegu omatahtsi. Oksad peab põletama, kuid kütteks kõlbavaga teeb nii, nagu meel mõtleb.
/…/
Sellest 121 hektari suurusest Kalana objektist oli metsa ja võsa all üks kolmandik ja see pidanuks saama puhtaks esimeseks aprilliks. Siis peaksid ametisse hakkama dreenipaigaldajad.
…
Otisaare, Vahesaare, Andressaare. Ja nende taga, kahe kilomeetri kaugusel on Pisisaare, suure Pajusi kolhoosi keskasula. /…/
Aga kunagisest Otisaare talust on järele jäänud vaid osake lauda kivimüürist ja kuivanud õunapuud. Vahesaare endise metsnikumaja katus langes sisse seitse aastat tagasi. /…/
Aga Pisisaares, seal metsataguses, kõrguvad kolmekorruselised elamud ja sinna viib nüüd hoopis uus kaheksa meetri laiune ja tükati lausa nöörsirge tee.…
JULIUS TILLO, “Pööripäevaeelne”
