5. veebruar 1983
Ühe kuuenda klassi poisi peksid omavanused koolis vaeseomaks. Üks kümnenda klassi noormees peksis koolimaja juures teise armutult läbi.
Näiteid võiks tuua veelgi. /…/
Me ei hakka juurdlema selle üle, kui palju kellelgi süüd oli. Aga mure jääb ja see pole kaugeltki tühine. Kust saab alguse toorus, julmus ja pahatahtlikkus, mis laste seas järjest enam levib? /…/
Inimlikku lähedust peaks saama aga kasvav inimene eelkõige kodust. Meie aeg on kahjuks suuresti tühjade kodude aeg. On moeasi öelda, et lapsed on iseseisvad ja enesel üliväga kiire. Aga inimese kasvatamine ei tohiks minna masstootmisele.
VAIKE KÄOSAAR, “Kust see julmus pärit on?”
8. veebruar
“Kas meie tänane õhtu läheb täie ette? Kuidas elada huvitavat elu? Niisuguste küsimuste kallal murdsid pead paljud, kes tulid 22. jaanuaril Mustvee kultuurimajja vastloodud perekonnaklubisse.”
Nii avas esimese perekonnaklubi õhtu kultuurimaja direktor Jevdokia Abakanova. Kohale oli tulnud ligi 50 perekonda, kelle seast valiti klubi nõukogu. Nõukogu omakorda valis presidendi, kelleks sai Mustvee 2. keskkooli õpetaja Jaan Rahuküla. /…/
Tantsumuusika eest hoolitses meeldivalt Tabivere kultuurimaja ansambel “KOP”.
…
VELLO MÄESEPP, “Värsked tuuled Mustvees”
***
Kui varasematel aastatel võtsid sotsialistlikust võistlusest osa ainult koolid, siis nüüd võistlevad omavahel ka koolieelsed lasteasutused. /…/
Võistluse eesmärk on aktiviseerida lasteasutuste kollektiivide ja iga töötaja tegevust riiklike plaaniülesannete täitmisel, materiaalse baasi tugevdamisel ning säilitamisel, õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmisel ning laste tervise tugevdamisel. Arvesse lähevad kuue ala näitajad.
/…/
Lasteasutuste kaadri juures annavad punkte kümme alanäitajat. Arvesse läheb kõrg- ning keskeriharidusega ja vastava hariduseta pedagoogide arv, kõrg- ja pedagoogilises koolis ning õhtu- ja kaugõppekeskkoolis õppijate arv, regulaarselt rajooni erialase ideelis-poliitilise kvalifikatsiooni tõstmise üritustest osavõtnute ja töökogemusi kirjalikult jaganud töötajate arv, haiguspäevade arv saja töötaja kohta, tootmistraumatismi sageduse ja raskuse näitaja.
…
AINO EHALA, “Koolieelsed lasteasutused võistlevad”
10. veebruar
Jõgeva näidissovhoosi autotransporditöötajad tulid eelmisel aastal toime vedude aastaplaani täitmisega.
/…/
Kahjuks on automajandis veel töötajaid, kes sageli hilinevad tööle. Kivi tahaks visata ka remonditööliste kapsaaeda. Sageli venivad neil suitsutunnid ülearu pikaks. Juhtub, et tööajal on mehed ümber laua koos ja keset lauda pudel. Tööajal aetakse isiklikke asju, lahkutakse, teatamata automajandi töö eest vastutavale inimesele. Puudusi on ka töö organiseerimisel. Hommikuti kulub liigselt aega päevaülesannete jaotamiseks.
/…/
Autojuhtide töö oleneb paljuski teeoludest, mis on tihtipeale alla igasugust arvestust, mitte ainult maal, vaid ka linnas. Meie majandi autodel tuleb päeva jooksul mitmel korral läbi sõita Jõgeva linnast. Missugune on aga V. Kingissepa tänava kate, see on kõigil teada. Kauaks see nii jääb?
Maantee, mis kulgeb Õunalt näidissovhoosi keskusse, on alati kiilasjääs.
/…/
Need, kes on pandud nimetatud küsimusi lahendama, asugu täitma oma ülesandeid. On ju NLKP Keskkomitee 1982. aasta novembripleenumi otsustes öeldud, et eriti tähtsaks tuleb pidada riikliku ja töödistsipliini tugevdamist kõigis juhtimissfäärides.
KARL KÄRP, Jõgeva näidissovhoosi automajandi dispetšer, partei keskuse tsehhiorganisatsiooni büroo liige, “Et saaks normaalselt töötada”
***
25. jaanuaril korraldas Jõgeva teenindusvalitsus järjekordse teeninduspäeva, sedakorda Põltsamaa kandi rahvale Põltsamaa kultuurimajas.
Müüdi mitmesuguseid silmkoeesemeid ja Põltsamaa vaibatöökojas valmistatud vaipu. Jalatsitega kauples Tartu teeninduskombinaat “Edu”. Kõige kaugemad külalised olid Leningradist trikotaažitootmiskoondisest “Trikotažnitsa”, kes müüsid oma silmkoeesemeid ning karusnahkseid mütse.
Müügilettide juures oli sagimist ohtrasti, nii et kultuurimaja jalutusruum, kus kaubeldi, ei suutnud kõiki ostusoovijaid ära mahutadagi. /…/
Näitusel uudistati silmkoeesemeid, õmblustooteid ja vaipu. Eriti kaua peatuti Põltsamaa vaibameistrite toodangunäidiste juures.
Kui näitus vaadatud ja ostud tehtud, võeti saalis kohad sisse. Jõgeva teenindusvalitsuse korraldatud teeninduspäevadel on ikka nii olnud, et külastajaile räägitakse ka pisut ettevõtte tegevusest ning mannekeenid demonstreerivad silmkoetöökodades ja õmblusateljeedes valmistatud esemeid ja soenguid. Jagatakse välja ka küsitluslehed, kuhu igaühel võimalik märkida oma arvamus, ettepanek või paluda vastust mingile küsimusele. /…/
Teenindusvalitsuse peainsener Otu Ivask rääkis ettevõtte tööst.
/…/
Pretensioone oli jalatsite remondi kvaliteedi pärast. Kahjuks ei valmista kool aga veel ette noori töötama nii, et tellijad nende tööga rahule saaksid jääda. /…/ Uute jalatsite valmistamine seisab praegu täielikult kaadri taga. Ruumid on olemas, materjal samuti.
Oli ettepanekuid hakata uuesti tegema plisseerimistöid ning sukasilmi üles võtma. Lubati kaaluda. /…/
Et mitte inimeste tööaega pillata, hakatakse edaspidi teeninduspäevi korraldama puhkepäevadel.
VAIKE KÄOSAAR, “Põltsamaal, teeninduspäeval”
