13. jaanuar 1983
HARALD SOON:
Kaarepere metsakatsejaamal, kelle alluvuses töötab seni Eestis ainus, Kaiavere vutifarm, on sõlmitud mitmete meditsiinitööstuse ettevõtete ja teadusasutustega lepinguid vutimunade tarnimiseks.
1 miljon 400 tuhat vutimuna aastas saadetakse Omski biokombinaadile. Neid kasutatakse kanade hulgas levinud Mareki tõve vastase preparaadi tootmiseks. Samaks otstarbeks saab mune ka Šolkovo biokombinaat Moskva lähedal.
Vutimunadega varustatakse veel kaht bakterivastaste preparaatide uurimise instituuti Moskvas.
Üheks suuremaks vutimunade tarbijaks kujuneb Pasteuri instituut Leningradis, kellega sõlmiti koostöösidemed möödunud aastal.
…
Eile läks Kaiaverest teele järjekordne saadetis, 10 000 vutimuna Omski biokombinaadile ja Leningradi Pasteuri instituudile.
15. jaanuar
NSV Liidus on saanud juhtivate jõudude etteotsa Juri Andropov. Tema algatatud töödistsipliini kontrollimise kampaania on käsil ka Eesti NSV-s.
ANTS PAJU käis ühel argipäeval koos AK võttegrupi ja miilitsatöötajatega Jõgeva õllesaalis ning sai sealt mõtteainet ja põhjust hämmastuda.
Tööluusijate nimesid siia kirja ei pane, sest ilmselt on paljud neist juba koos artikli autoriga teisel pool Toonelat. Aga paindliku sulega ajakirjanik on teada saanud, et õllekannu taga passijad on kõik kusagil palgalehel kirjas ja ametid on soliidsed. Kes on traktorist, kes enda kinnitusel kuldsete kätega treial-lukksepp, kes oma aja peremees, sest ehitab ehitusettevõtte “peremehele” individuaali…
“Vaat, kus lops,” nendib seepeale ajakirjanik.
***
Intervjuu Jõgeva raamatukaupluse juhataja Mari Pungasega on teinud RIINA PAULUS (praegu Mägi).
Mõned lõigud poejuhataja jutust.
“Veel ühte talve seesugustes ruumides me küll üle ei ela. Ruumid vajavad ammu kapitaalremonti. Kõige kurvemas seisukorras on ahjud, millega kauplusse enam sooja sisse ei saa. Vatijopesid pole ka niipalju, et igale müüjale selga jätkuks.
/…/
Kõige kiiremini kaovad letilt muidugi kriminullid. Tiraaž on neil küll suhteliselt suur – 50-60 tuhat. Klassikat ostetakse. “Jumalaema kirik Pariisis” ilmus kolmandat korda ja 42 tuhandelises tiraažis, aga ega meil teda enam pakkuda ei ole. Klassikateoseid pärandatakse, neid loeb mitu põlvkonda ja seepärast peaksid nad tõesti olema paremal paberil. Aga vaadake meie raamatuid: mõni köide on kokku pandud kolme erinevat tooni paberist.
/…/
Kokaraamatuid ja igasuguseid muid perenaiste raamatuid on küll ja küll ilmunud. Ja ikka nõutakse lisa. Sama lugu on kalendritega. Peale tavalise seinakalendri, n-ö vanainimeste kalendri ilmuvad meil ju veel looduse kalender, kunstikalender, raamatkalender, tähetorni kalender, lauakalender, taskukalender, “Kodumaa” kalender, tänavu tehti ka ilusasti kujundatud merekalender. Kuhu nad kõik kaovad, seda mina küll ei tea.
Puudust tuntakse tehnikakirjandusest, eriti niisugusest, mis oleks abiks autode, raadiote ja teleritega ümberkäimisel. Õpetust tahavad saada ka aia- ja loomapidajad. Tänavu peab ilmuma raamat lambakasvatusest. Seda telliti temaatilisest plaanist massiliselt. Nüüd hakkavad vist kõik lambaid pidama. Aga ega see paha ole.”
***
Satiirinurgast Sinepiplaaster leiab rubriigi “Siis tuli Tiit Tarkpea”
Kaks autojuhti rääkisid omavahel: “See tänavalõik on kauemat aega korrast ära. Sügisel augud ridamisi. Miks seda ometi ei parandata?”
Siis tuli Tiit Tarkpea ja möönis: “Need on nagu Kalevipoja ratsu jäljed. Küllap võeti muinsuskaitse alla.”
***
Kaks maameest arutlesid: “Meie majandis makstakse turuvarblastele palju suuremat palka kui meile. Miks?” “Sest muidu ei tule nad linnast välja,” kostis teine.
„Aga mis peaksime meie tegema, et saada niisama suurt tasu?”
Siis tuli Tiit Tarkpea ja andis nõu: “Võtke linnas korter ja hakake sealt oma kodus tööl käima.”
***
Kuulutusterubriigis pakutakse tööd eelkõige lüpsjatele ja karjakutele, bussijuhtidele ja traktoristidele.
***
Jõgeva teenindustootmisvalitsusest antakse teada, et pestud villa ning villase silmkoekaltsu vastu on võimalik saada villast lõnga.
20. jaanuar
Repliigis “Liiga palju viperusi” kirjutab HIMM KANGUR, et mitmel korral järjest pole tal õnnestunud viperusteta Jõunest Põltsamaale sõita, sest ikka on mõni buss tulemata jäänud.
Ka tellitud takso jäi tulemata.
“Kirjutama sundis mind asjaolu, et kolm juhtumit, millest eelpool juttu oli ja mis mahtusid 18 tunni sisse, ei ole erandlikud, vaid igapäevased. Me otsime põhjusi, miks maarahva arv pidevalt kahaneb, kuid minu arvates muudab selline teenindamine maainimese elu kui just mitte väljakannatamatuks, siis äärmiselt ebamugavaks,” on repliigi autor nördinud.
ROMEO ALLASE artiklis „Siiski hea aasta” ütleb Jõgeva rajooni riikliku autoinspektsiooni töötaja Jaan Müür muu hulgas järgmist.
“Tõelised murelapsed liikluses on sõna tõsises mõttes ikkagi lapsed! Tõhus järelevalve kodu poolt puudub tihtipeale üldse.
/…/
Praegugi, kus liiklusolud hetkel muutuvad ja isegi kogenud autojuht ei suuda mõnikord sõidukit libedal teel hoida, kohtame nii linnas kui ka maal lapsi mitte ainult jalgrattaga, vaid ka motorolleriga sõitmas, kuigi iga ei luba üht ega teist sõiduvahendit kasutada.
/…/
Teisele kohale liiklusõnnetuste põhjustajana seaksin purjus liiklusvahendijuhi. Tuletame meelde, et 21 rasket liiklusõnnetust 62-st, seega iga kolmanda põhjustasid alkoholijoobes autojuhid.
/…/
Soovida jätab taliteenistuse korraldamine nii maal kui linnades. Mitte kuidagi ei suudeta toime tulla maanteede ja linnatänavate liivatamisega ettenähtud ajalimiidi piires. On üsna tavaline, et kui hommikul on teed libedad, siis jõutakse esimene liivatera maha raputada heal juhul lõunaks.”
