17. mai 1983
Jõgeva moeateljee on nüüd tootmiskoondise „Lembitu” Tartu individuaalõmblusvabriku Jõgeva meistrijaoskond. Põltsamaa moeateljee on siis vastavalt Põltsamaa meistrijaoskond. See uude alluvusse üleminek sundis edasi lükkama ka aprilli algusse planeeritud noorte rätsepate konkursi. Teoks ta siiski sai. Jõgeva moeateljee kolmeteistkümnest komsomoliealisest rätsepast võttis konkursist osa kaksteist, Põltsamaa kaheksast noorest kaks.
Konkursitööde tegemiseks anti aega kaks kuud. Valida tuli need vormistatud tellimuste hulgast. Ega see valimine kerge olnud. Midagi tõeliselt efektset, kõiki oskusi ja fantaasiat mängu panevat tellitakse üldse harva.
…
Nii või teisiti, konkursitööd said tehtud ja tellijatega kokku lepitud ka mannekeeniks tuleku suhtes, sest rõivaid oli vaja vaadata mitte üksnes näpu vahel ja seestpoolt, vaid ka seljas. Hinnati toote sobivust tellija figuuri ja vanusega, toote vastavust moejoonele. Vastata tuli noortel rätsepatel ka seitsmele õmblusteooria- ja kolmele ühiskondlik-poliitilisele küsimusele. Ühtekokku oli võimalik saada 100 punkti. 95 punktiga tunnistati parimaks Jõgeva meesterätsep Vaike Kaarma, kes alles möödunud aastal lõpetas Tallinna V. Klementi nimelise kutsekeskkooli. /…/ 91 punktiga jäi teiseks Põltsamaa rätsep Hille Kõressaar, vaid punktiga jäi maha Reet Hõimoja.
…
Tasu konkursil osalemise eest peaks olema vääriline: parim noor rätsep sõidab turistina välisreisile, kaks järgmist saavad Moskva-ekskursiooni tuusikud.
…
RIINA PAULUS, Rätsepatöö algus on raske”
19. mai
Selle näeb lihtsalt ära, kus paistab parajasti päike ja kus samal ajal ei paista teda raasugi.
…
Lustiveres paistab, see tähendab seda, et tööst tunti rõõmu.
Ta oli küll hommikust saati tibutanud, kuid veidi sügavamal oli muld päris kuiv. Kõlbas vagusid ajada, võis kartuli mulda panna.
Esimehel Hendrik Allsaarel olid põlluveerel käed puusas, võimukana näiv pilk sihitud kaugusesse. Sinna eemale, kus lõppesid sirged, justkui püssist lastud vaod.
…
„Teiegi arvatavasti mäletate neid aegu, millal alla kahesajatsentnerilist hektarisaaki ei peetud kõneväärseks. Nüüd maadleb enamik majandeid, et sinnamaale üldse jõuda…”
Allsaar on vana agronoom. Tema oskab ja teab võrrelda. Väetamine olla käest ära lastud, mulda liialt tallatud ja seeme haiglane.
…
Lustivere töökojas valmistatud kuuerealine kartuli mahapanija on hea seade. Teeb järje ette, poetab mugulad mulda ning ajab samas ka vao kinni.
…
Kolu saab autokastist täiendust ning kartuli mahapanek jätkub.
…
Esimees on rahul. Arvab lõunaks saavat sellel põllul sedaviisi korda veel hektari-poolteist.
„Siis tuuakse supp?”
Läks mööda. Lustiveres ei ole seda kommet, et põlde pidi veetakse suppi, mille pära tahes-tahtmata jahtub. Töötegijad sõidutatakse sööklasse, kus saab käed ja silmnäo puhtaks pesta, inimese moodi söömalaua taha istuda ja naabrimehega paar sõna juttu ajada. Muul ajal polegi aega seda teha.
…
Lustivere jääb selja taha. On näha, et Lilleveres pilvitab. Ei, kevadtööde pärast mitte.
…
Muidu läheb, nagu lükatakse, aga ikkagi on esimees Tiit Kulu äge. „Kurat, eile tuli Võhmast koorem sigu tagasi…No oled sa varem kuulnud, et tapale määratu saadetakse lihakombinaadist tervena tagasi. Nüüd vaata, kuhu saad sokutada…”
Varumiskontor katkestanud Põltsamaal ja mujal elanikelt toidukartuli vastuvõtu. Ju siis on nii seda kui teist küllaga.
Läinud pühapäeva põllumeeste saates manitses minister Albert Essenson majandite rahvast. Et lihakombinaatides on ühevahetuseline töö ja töötegijaid napilt. Koostagu majandid täpsed graafikud, kui suures koguses tahetakse loomi sel või teisel ajal kombinaatidesse üle anda.
…
Lillevere-nimelises kolhoosis ei suudeta ka edaspidi täpselt ennustada, kui palju sead või pullid kavatsevad kaalus juurde võtta.
…
Toidukartuli vastuvõtu katkestamise tagamaadest tahaks aga teada lähemalt.
GUNNAR ISOTAMM, „Vahelduva pilvisuse puhul”
