24. märts 1983
Asjaosalised mäletavad kahtlemata kõige paremini neid aegu, millal Jõgeva kesklinna rajati esimesi sõjajärgseid parke ja istutati puid J. Gagarini ning V. Kingissepa tänava äärde. Töid tehti linnaelanike abiga, ja kes augu kaevas ja puu istutas, see ka kastis aeg-ajalt, kuni istikud juurdusid.
/…/ Sedamööda, kuidas aastad möödusid, pärnade ja vahtrate tüved jämedust, võrad aga kõrgust võtsid, kasvas oht, kas kõik puud ikka jõuavad õitsva eani. /…/ Aeg-ajalt sõideti nii mõnigi täies elujõus pärn jalalt maha ja neis kohtades leiame peamiselt V. Kingissepa tänava äärses puudereas kas tühimiku või kännutüüka, paremal juhul noore puukese kolmekümneaastaste hulgas kasvamas.
Püsis ka kartus, et viimati teeb sool, mida tol ajal talvise libeduse tõrjeks tänavatele puistati, puudele liiga.
…
Kuid ei see ega teine, vaid hoopis kolmas abinõu osutus J. Gagarini ja V. Kingissepa tänava pärnadele saatuslikuks. Ja nimelt nende eeskirjade vaba tõlgendamine, mis nõuavad madalpinge- ning side- ja raadiotranslatsiooniliinide läheduses kasvavate puude võrade kärpimist, nii et puuoksad ei ulatuks juhtmetele lähemale kui üks meeter.
Juba mullu ja varemgi oleme näinud, et Jõgeval ei hoolita haljastusest suurt midagi. Kui puuvõrasid tarvis kärpida, siis kogu raha eest, saagu puudest, mis saab… Mis sai, ongi kõigile näha. J. Gagarini ja A. Sakkarti tänaval köndistati kõik puud, V. Kingissepa tänaval 56 pärna, siis tuli keeld: “Jätta!”
Mida ütlevad asjatundjad?
…
Põlevkivibasseini Kõrgepingevõrkude Jõgeva võrgurajooni ülem Avo Aaving: “Tõepoolest, eeskirjad nõuavad puuvõrade kärpimist, et okste ja liinijuhtmete vahe oleks minimaalselt üks meeter.
Tarvis oleks olnud kärpida üksnes puude ülemisi oksi, sest alumised oksad ei kasva ülespoole, vaid kõrvale.”
Kaarepere metsakatsejaama juhataja asetäitja Jaak Vaas: “Puid on kärbitud sedavõrd, et elus võra pole tegelikult üldse enam säilinud. /…/ Tõenäoliselt kõik pärnad ellu ei jää.”
ROMEO ALLAS, „Tapetud puud”
***
Kuulutustekülje teated vihjavad kvartalilõpule, mil tarvis plaani täita.
Pühapäeval, 27. märtsil on Põltsamaal tööstuskaupade kauplused avatud ja sama linna moeateljees võetakse vastu tellimusi meeste ja naiste ülerõivastele, kergetele rõivastele ja pükstele, tähtajad lühikesed.
***
Jõgeva moeateljees on naiste ülerõivaste õmblemisel järjekorrad lühikesed, komplekstellimispunktis on aga müügil suures valikus teeninduskombinaadi Edu naiste suvekingi.
***
Mustvee universaalkauplus korraldab Sadala kultuurimajas tööstuskaupade suurmüügi.
26. märts
***
Meie teatri perele on meelde jäänud päev, mil esmakordselt nägime Jõgeva noorteklubi oma teatri seinte vahel. See oli teatrikuul kuus aastat tagasi. Sellest ajast on hektolased olnud oodatud külalised Tallinnas. /…/ Te olete meid austanud ja autasustanud (suur vaas ja Panso tsitaatidega taldrik on mu kodus aukohal), me oleme teie tarmukusest ja rõõmsameelsusest loominguks n-ö jõusööta saanud.
Tänavu, mil teatrikuu keskpunkt Jõgeva rajoonis, tuleme ise Hektole külla Aigar Vahemetsa “Maailmareisiga”.
/…/
Mäletan väga hästi meie esimese kohtumise käepigistust, mille sain Ants Pajult pärast sauna, mis jututoa lõpetuseks suurepäraselt sobis.
…
Tervitan kõiki teid ja soovin kaunist kevadet!
MIKK MIKIVER, “Draamateater tuleb külla Hektole”
***
Huumori- ja satiirinurgas Sinepiplaaster viibutatakse näppu neile, kes kommunaalteenuste eest võlgu on, meelelahutuseks aga mõned naljad.
Vanaema on vaimustuses tütretütre supelkostüümist.
“Sa ei oska arvatagi, milline vanaisa sul oleks olnud, kui ma noorpõlves oleksin saanud kanda sellist supelkostüümi!”
29. märts
Pala külanõukogus Mäkaste külas elavale pensionärile, endisele piimandustöötajale Julius Toomele ei anna rahu see, et rajooni majandite piimakarja keskmine vanus on väike (4 aastat 11 kuud). Ennem elanud lehmad vanemaks.
Valus küsimus. Teame, et loomapidamise üleviimisega tööstuslikule alusele, seega üleminekule intensiivsemale loomapidamisele vähenes ühtlasi lehmade kasutusiga.
/…/ Neljanda-viienda lüpsiperioodini annavad lehmad aina suuremat toodangut. Suurt osa aga ei lasta maksimaalse toodanguni elada. Miks? Lehmad peavad saama sellise sööda, mis võimalikult vähe maksa kahjustaks. Aastaringne suures farmis pidamine jätab jälje iga lehma tervisele. /…/ Seespeetavad peavad samuti, kus vähegi võimalik, värske õhu kätte saama. Kui ligiduses pole karjamaad, siis kas või söötmis-jalutuskoplitesse. Kalana oli selles osas pioneer. Loomade tervise parandamine on seal kaheldamatu. Tänavu saavad seespeetavad välja Saadjärvel, hääli kuuldub mujaltki.
/…/ Kalana suurfarmi käsikarjak S. V., kes on farmis töötanud võrdlemisi vähe aega, saatis toimetusele kirja. Et see aga täies pikkuses üldsusele huvi ei paku, teeme selgeks olulisema.
“Pole ime, kui karjakutel tekib kohvrimeeleolu, sest kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. Ja mis töölusti saabki karjakul olla, kui tema tööpäev venib ettenähtud 8 tunni asemel 10-12 tunnini, palk aga kogu aeg kahaneb.”
…
Suurfarm ei ole pisilaut. Siin on tegu suurte numbrite, suurte kogustega. Seetõttu väärivadki austust tõepoolest vaprad karjakud, kes on oma tööd teinud hulk aastaid ning kellel pole mõttes oma ametit vahetada. Frants Õunapuu Saadjärvelt, Olev Randoja “Kevadest”, Ella Saar Laiuselt… Tublisid mehi ja naisi oleks kirja panna hulganisti. Kas ei kinnita see taas, et igas töös on oma valu, oma võlu.
GUNNAR ISOTAMM, „Tänane suur farm”
