Tarbijahindade langus püsis augustis statistikaameti teatel 0,3 protsendi juures, nii nagu ka sellele eelnenud kuul. Juuliga võrreldes langes tarbijahinnaindeks 0,3 protsenti. Euroala inflatsioon on viimased kolm kuud püsinud stabiilselt 0,2 protsendi juures, hoolimata kütusehindade märkimisväärsest kõikumisest.
Augustis jätkus peamiste energiakandjate hinna langus: mootorikütused odavnesid aastaga 14 protsenti, maagaas 19 protsenti ja soojusenergia viis protsenti. 2009. aasta kriisiajaga võrreldes on imporditava energia hinnad siiski ligikaudu 30 protsenti kõrgemad, osaliselt ka nõrgema euro kursi tõttu dollari suhtes. Energiakandjate odavnemine on Eesti majandusele soodne, kuna tänu sellele suureneb tarbimine ja seeläbi ka majanduskasv. Viimase aasta jooksul aset leidnud energiahindade alanemine on suurendanud kodumajapidamiste reaalset sissetulekut 1,3 protsenti. Nafta hinna praegune madalseis maailmaturul on siiski ajutine ning selle alusel ei tohiks teha pikaajalisi tarbimis- ega investeerimisotsuseid.
Ülejäänud tarbijakorv, st ostukorv ilma energiata, kallines augustis 1,1 protsenti. Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis on viimastel kuudel järjepidevalt vähenenud: kui aasta alguses odavnesid pooled kõikidest kaupadest ja teenustest, siis augustis kahanes nende osakaal 43 protsendini. Tööstuskaupade impordihinnad, mis olid pikka aega langenud, hakkasid alates teisest kvartalist tõusma. Seda põhjustas tõenäoliselt euro kursi nõrgenemine. Impordihindade tõus on kandunud jaehindadesse selgemalt euroalal, kuid Eestis on selle mõju seni veel jäänud väheseks. Teenuste hinna tõus kiirenes augustis 2,2 protsendini, kõige enam vabaaja teenuste ja üüri kallinemise tõttu.
RASMUS KATTAI, Eesti Panga ökonomist
