Tänavuse üleriigilise emakeeleolümpiaadi teemaks oli “Eesti keel ja Euroopa Liit”. Sama pealkirja kandis ka Jõgeva Ühisgümnaasiumis möödunud kolmapäeval aset leidnud keelekonverents: kantigi seal ju ette kokkuvõtteid olümpiaadiks kirjutatud õpilasuurimustest ja loovtöödest. Konverentsi peakorraldajaks oli JÜG emakeeleõpetaja Helge Maripuu ning esindatud olid kaheksa Jõgevamaa kooli ning Lääne-Virumaa Tamsalu Gümnaasiumi keelehuvilised.
Üleriigilise olümpiaadi lõppvooru kutsuti ainsa meie maakonna õpilasena Siim Maripuu Jõgeva Gümnaasiumi VIII klassist. Ta jäi seal jagama 9.-10. kohta. Ent Siimu olümpiaaditöö “Meie keele tulevik Euroopa Liidus” (juh Anneli Jäme) kõrval väärisid muidugi tutvustamist ka teised olümpiaaditööd: Vaimastvere Põhikooli VII klassi õpilase Jaak Kimmeli loovtöö teemal “Missuguseks peaks muutuma maailm meie ümber?” (juh Merle Ojamets), Jõgeva Ühisgümnaasiumi IX klassi õpilase Helena Silla ja sama kooli XI klassi õpilase Siret Koorti uurimused teemal “Euroopa Liiduga seotud metafoorid Eesti ajakirjanduses” (juh Helge Maripuu ja Inga Reinumägi), Põltsamaa Ühisgümnaasiumi IX klassi õpilaste Triin Ardami ja Jordan Valdma uurimused teemal “Inglise mõjud eesti keeles ” ja “Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?” (juh Katrin Mikk) ning sama kooli XI klassi õpilase Teele Vari uurimus teemal “Käänded Euroopa keeltes” (juh Sirje Ääremaa). Oma uurimusi tutvustasid ka kaks Tamsalu Gümnaasiumi õpilast, Anneli Viilver ja Kristi Ehrlich.
Kasu kuhjaga
Et külalisena oli kohal emakeeleolümpiaadi ˛üriisse kuulunud Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli dotsent Reet Kasik, said konverentsil viibinud põgusa ülevaate ka olümpiaadi “kogusaagist". Veel avaldas külaline arvamust selle kohta, missugust kasu olümpiaad annab.
“Emakeeleolümpiaadi on Tartu Ülikooli eesti keele õppetool juba aastakümneid korraldanud selleks, et äratada õpilastes huvi keeleprobleemide vastu, mis koolitunnis kõne alla ei tule. Uurimuse kirjutamine annab gümnaasiumiõpilasele materjali valimise, süstematiseerimise ja vormistamise hindamatu kogemuse, treenib loogikat ja mälu jne. Kõike seda võib tal tulevikus vaja minna ükskõik missugusel, ka üldse mitte teadusega seotud töökohal,” ütles Reet Kasik.
Konverentsi teine külaline, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Martin Ehala nimetas oma sõnavõttu rohkem unistamiseks paremast Eestist kui tõsiteaduslikuks ettekandeks. Ta pakkus nimelt välja mõtte, et n-ö haljale oksale püüdlemise kõrval võiksid eestlased vahel mõelda ka sellele, milleks meie rahvus üldse eksisteerib ehk, nagu prantslased ütlevat, mis on meie olemasolu õigustus.
Eraldi hõlpsamalt
“Tänase Eesti eesmärgid sõnastati tegelikult juba 1987. aasta septembris, mil ajalehes Edasi ilmus nelja mehe ettepanek viia Eesti üle täielikule isemajandamisele. Kuigi selles tekstis käsitleti Eestit veel Nõukogude Liidu osana, olid eesmärgid juba tänased: majanduslik heaolu ja isiklik vabadus. Ent nende eesmärkideni jõuaksime me palju kiiremini siis, kui kõik eestlased omapäi mööda arenenumaid heaoluriike laiali pudeneksid. Rahvuse ja riigina püsimiseks vajame me ka vaimseid ja ühiskondlikke eesmärke,” ütles Martin Ehala.
Tema arvates annab keele ja kultuuri arendamine meile juurde eneseväärikust, meie kollektiivsele eetosele annaks aga tuge see, kui meil oleks mingi missioon kogu maailma mastaabis. Ja Ehala meelest võiksime me poliitilistest, rassilistest ja usulistest vastuoludest lõhestatud maailmale näidata, kuidas kaks erikeelset kogukonda üksteist austades koos elada suudavad. Algus on juba tehtud: enamik venelasi ei pea end enam n-ö suurriigi peremeesteks ja enamik eestlasi ei hau kättemaksu omaaegse okupeerimise eest.
“Olümpiaadil on mõte siis, kui see tekitab ergutavaid võnkeid, mis jõuavad ka nende õpilasteni, kes olümpiaadist osa ei võtnud,” ütles Reet Kasik.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi keelekonverents, mis sai teoks Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ja Tootjate Liidu ning Jõgeva linna- ja vallavalitsuse toetusel ning mille lõpetas muusikute Kärt, Jaak, Mart ja Ants Johansoni esinemine, võimendas neid ergutavaid võnkeid igatahes vägevasti.
RIINA MÄGI
