Eesti elanike rahulolu oma leibkonna majandusliku olukorraga jääb alla Euroopa Liidu keskmise. Samas on see näitaja Eesti 25-34aastaste kõrgharidusega noorte seas Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, mis on kooskõlas näiteks ka sellega, et Eestist välismaale tööle siirdujate seas pole kõrgharidusega noori väga palju.
Eesti palgatase on võrreldes nii-öelda vanade Euroopa Liidu liikmesriikidega tublisti madalam. Vahet kompenseerib veidi EL keskmisest madalam hinnatase, kuid erinevused jäävad siiski püsima. Siiani on Eesti sissetulekute tase olnud põhjus riigist lahkuda, mitte tõukejõuks ulatuslikule töömigratsioonile teistest riikidest. Välismaale kolinud ongi elukohavahetuse peamise võiduna maininud kõige enam n-ö inimväärset palka. Lisaks on välja toodud ka inimväärset suhtumist, paremat ning elukeskkonda muretumaid inimesi, teisisõnu palgast sõltumatuid ning pigem elukvaliteediga seotud tegureid.
Alati võib leida ka teistsuguseid arvamusi. Hoolimata keskmisest palgast ja sõbralikust suhtumisest, jääb mujalt tulnute ja põliselanike vahele ikkagi nähtamatu sein, mis ei lase sõbralikul suhtumisel tegelikeks sõbrasuheteks areneda. Samuti võidakse üllatusega tõdeda, et Eesti asjaajamise kiirus ei pruugi mõnes teises riigis nii enesestmõistetav olla ning näiteks maamaja koos 30 hektari metsaga on mujal päris suur luksus.
Nii võikski loetelu välismaale kolimise plussidest ja miinustest jätkata ning kui arvestada igaühe subjektiivset hinnangut, võib nimekiri päris pikaks venida. Riikide võrdluses on aga parem kasutada hinnangute keskmisi või võrreldavaid suhtarve.
Üks lihtsamaid viise, kuidas inimeste elukvaliteeti hinnata, on neilt küsida, kas nad on oma eluga rahul. Saab küsida ka konkreetsemalt – kas nad on rahul oma eluaseme, isiklike suhete, majandusliku olukorra või montypythonlikult elu ja tegevuse mõtestatusega. Nii on küsinud ja aidanud sel moel inimeste elukvaliteeti Euroopa Liidu riikides mõõta sotsiaaluuring (EU-SILC), kuhu on kaasatud ka mõned Euroopa riigid, kes Euroopa Liitu ei kuulu.
Mõtestamisega saavad kõige paremini hakkama väikerahvad
Esimesel kohal troonivad islandlased, kes andsid oma elu ja tegevuse mõtestatusele 10-pallisel skaalal enam kui 8 punkti (0 tähendas „üldse ei ole rahul” ja 10 „täiesti rahul”). Üsna vähe jäävad neist maha maltalased, soomlased ning luksemburglased. Esimese viie sekka kuuluvad pisut suurema rahvana lisaks soomlastele ka taanlased. Eesti siin edetabeli tipus ei ole, kuid asub siiski pisut ülalpool Euroopa Liidu keskmist.
Kui elu ja tegevuste mõtestatus on filosoofilisemat laadi sisekaemus, siis rahulolu majandusliku olukorraga hoopis maisem näitaja. Võiks öelda, et siin on tulemused suurel määral korrelatsioonis sellega, milline on erinevate riikide keskmine palk ja selle ostujõud. Näiteks leiab siin tipust Põhjamaad, Šveitsi ja Hollandi, pingerea lõpust aga Balti riigid ja enamiku Ida-Euroopa riike. Seega tundub üsna mõistetav Eesti inimeste tung kolida näiteks Põhjamaadesse, et parandada enda ja oma leibkonna majanduslikku olukorda.
Eesti kõrgharidusega noored ja nende Euroopa eakaaslased
Kõigi Eesti ühiskonnarühmade puhul ei oleks aga välismaale tööle minek majandusliku olukorra parandamiseks täiel määral põhjendatud. Üks selline rühm on kõrghariduse omandanud 25–34aastased noored inimesed. Ühelt poolt ei ole päris tipus nemadki – Soome, Šveitsi ja Hollandi kõrgharidusega noortele jäädakse sissetulekutelt alla. Teiselt poolt aga ollakse ühes rühmas Eestist märgatavalt jõukamate riikide Saksamaa ja Prantsusmaaga.
Kas selline tulemus tähendab, et Eesti ei pea ajude äravoolu pärast muretsema? Peab ikka. Jätkuvalt suundub kõrgharidusega noori välismaale elama ja tööle ning paljud neist ei pöördu kodumaale tagasi. Samas ei saa ka öelda, et probleem selle rühma migratsiooni ja piiriülest töörännet põhjustava peamise faktori ehk majandusliku heaolu osas oleks väga terav. Mõne teise ühiskonnarühma puhul on probleem palju teravam. Sellest annab märku ka töörände statistika – välismaale tööle siirduvad pigem madalama haridustasemega inimesed. Lõpetuseks: Eesti kõrgharidusega noored on elu ja tegevuse mõtestamisel pingereas Euroopa tipus ning saavad sellega sama hästi hakkama kui Soomes elavad kõrgharidusega noored.
SIIM KRUSELL, statistikaameti peaanalüütik
