Kolmapäeval Viljandis Pärimusmuusika Aidas toimunud SA Lõuna-Eesti Turism vastuvõtul kuulutati välja konkursi “Ehe Lõuna-Eesti” võitjad. Ühe parima turismiobjektina märgiti ära ka ait ise.
Konkursi üldeesmärk oli tõsta Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet.
“Alates käesolevast aastast pööratakse hindamisel enam tähelepanu nominentide panusele Lõuna-Eesti turismiregioonile iseloomuliku elulaadi väärtustamisel ja propageerimisel,” kinnitas sihtasutuse juhataja Marika Kool.
Võistluse “Ehe Lõuna-Eesti” korraldajad jagasid seekord välja kaks Lõuna-Eesti parima turismiobjekti või -projekti tiitlit. Selle pälvisid Tartus asuv Dorpati konverentsikeskus ning Võrumaal tegutsev Haanjamehe talu.
Lisaks valiti nominentide hulgast veel kolm turismiobjekti, milleks said Piusa Ürgoru Puhkekompleks, Otepää Seikluspark ja Pärimusmuusika Ait. Parimaks turismi toetajaks aastal 2008 kuulutati Urvaste vald Võrumaal.
Pärimusmuusika Ait on Viljandi viinud ka Euroopa kaardile. Sügisel sai Viljandi Euroopa Komisjoni tunnustuse “Avastamata aare”, mida antakse Euroopa linnadele, mis on millegi poolest erilised ja Viljandi sai selle auhinna just Pärimusmuusika Aida ja Kondase keskuse pärast.
Need kaks pärlit asuvad Viljandi vanalinnas, lossimägede vahetus läheduses ja on omavahel sõbralikes suhetes. Pärimusmuusika festivali ajal toimuvad mõned kontserdid ja õpitoad ka Kondase keskuses.
Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg kinnitas Vooremaale, et keskendutakse peaasjalikult pärimusmuusika õpetamisele ja propagandatööle.
“Alati on meeldiv, kui tunnustatakse, ja Pärimusmuusika Aida käivitamisega Viljandis hakkab ka Viljandimaa turismiarendajatel kindlasti paremini . Kuid üldiselt on mul keeruline turismi teemal sõna võtta, sest ma pole selle ala inimene,” ütles Kiviberg, lisades, et
iga uue asjaga on alati ka probleeme, kuid üldiselt kõik sujub. Inimesed on aida omaks võtnud, neile meedib siin olla, saalis on hea akustika, muusikutele meeldib siin mängida. Tehilise varustuse poolest on keskuse juhataja sõnul tegemist tipptasemega.
Eesti Pärimusmuusikakeskus on mittetulunduühing, kaks kolmandikku raha tuleb teenida ise ehk saada piletimüügist, reklaamikoostööst ja sponsorprojektidest. Kolmandik rahast saadakse toetusena riigieelarvest, kohalikult omavalitsuselt või taotletakse projektipõhiselt.
Pärimusmuusika Ait asub muinsus- ja looduskaitsealal, on arhitektuurimälestis, millest kõik vajalik on vaid jalutustee kaugusel.iii
JAANIKA KRESSA
