Eha Niglas: Rahvamuusikas ja -laulus on jõudu

 

Nädal enne uue kooliaasta algust naasis Jõgeva muusikakooli õpetaja Eha Niglas oma viie õpilasega Varstus neli päeva kestnud X rahvapilli- ja laululaagrist. Rohkesti rahvamuusikaga seotud ülesastumisi ja sündmusi tõi kaasa kogu mööduv suvi. Novembrikuus korraldab aga Eha Niglas Jõgeva muusikakoolis järjekordse pärimusmuusikalaagri.

Millised on muljed lõppenud laagrist?

Suurepärased. Lastele väga meeldis. Isegi see ei lugenud, et ilmad olid üsna vihmased. Kõik lapsed leidsid endale rakendust, õppisid mõndagi uut juurde ja lustida sai ka palju.

Mida sellised rahvapilli- ja laululaagrid endast kujutavad?

Lapsed saavad võtta individuaaltunde oma ala asjatundjatelt ning elada tõeliselt rahvamuusika sees, tunda rõõmu ühisest musitseerimisest. Koos on 50 – 60 last üle Eesti. Seekordses laagris olid ka ungarlased ja norralased, kes õpetasid oma rahvalaule ja tantse ning laulsid, mängisid ja tantsisid koos meiega.

Mida seekordsed laagripäevad andsid?

Juba see, et laager korraldati Varstu Keskkooli ruumides, oli tore. Maja on 2006. aastal renoveeritud, klassiruumid helikindlad, hoones on saun jne. Laagri peakorraldaja on Võru Instituudi juures tegutsev Kadri Laube. Lastel oli võimalus õppida mitmesuguseid pille, saada regilaulu- ja rütmiõpetust jne. Kadri Lepasson ja Tuule Kann õpetasid kandlemängu, karmoškat õpetas Jalmar Vabarna, lõõtsa Kadri Laube ja Asso Int, vilepille Anu Taul, torupilli Leanne Barbo. Regilaulu sai laulda koos Kati Soonega. Pillitunde olid andmas Marju Varblane Viljandist ja Toomas Torop Tallinnast jt. Ühel päeval õpetas lastele laulumänge Celia Roose. See oli väga huvitav ja pani laste fantaasia tööle. Hästi palju oli ansamblimängu, mitmesugust ühistegevust, ülesastumisi, kontserte jms. Õpetajate koosmängust tehti kaks CD-plaati. Iga laps sai need laagrist kaasa,  et selle järgi hiljem meelde tuletada ja õppida.

Ülesastumisi oli Sinu õpilastel ja Sul endal suvel rohkemgi?

Juuni lõpus käisime Haapsalus rahvamuusikapäevadel lastega esinemas. Juulikuus esinesime Laiuse lossivaremetes. Tartu hansapäevadel mängisin Atlantise juures kahel päeval üksi pilli ja laulsin. Sain päris hea kogemuse. Tartu tantsuklubis on tulnud esineda ja mujalgi. Üritusi on tegelikult väga palju.

 Kuidas Sa kõike ja kõikjale jõuad?

Aga rahvamuusika ongi selline, mis jõudu annab. Saad kuhjaga tagasi selle energia, mida kulutad. Seda enam, kui koged, et lastele asi meeldib.

Väga palju esined koos poja Agoga?

Kui vähegi võimalik, käime tõepoolest koos Agoga esinemas. Talle see asi istub samuti, eriti meeldib Agole kontrabassi mängida. Sellest sügisest on ta aga Tallinna Ülikooli tudeng ja ilmselt  enam igale poole ei jõua. Koosmäng meil klapib, pole midagi omavahel seletada vajagi.

Rahvamuusikahuvilisi lapsi jätkub Sul ka Jõgeva muusikakoolis?

Võin küll öelda, et rahvamuusika võtab meie koolis tuld ja on soositud. Huvilisi ikka on, kes põhiõppe kõrvalt minu juures rahvamuusikat õppida on tahtnud. Laulupeoaasta on tulemas. Oleme oma rahvamuusikaansambliga ka sinna registreerunud.

Pärimusmuusika laager, mida korraldad, on saanud kindlaks traditsiooniks?

Alguses sai see kokku kutsutud meie muusikakoolis kord aastas, et lapsed saaksid erialainimestelt õpetust ja koosmängimisest rõõmu tunda. Siis aga tundus, et sellest jääb väheks ja viimastel aastatel oleme kokku saanud kaks korda — aprillis ja novembris. Seekord liitub meiega ka värske koostööpartner Karksi-Nuia muusikakool. Algatus tuli sealselt õpetajalt Margus Põldsepalt (teatakse ka kui ansambli Untsakad lõõtspillimängijat), kes otsis just sellist kooli, kellega stiilid kattuvad.

Tantsuklubi, mida möödunud aastal laagris alustasime, tuleb nüüd kindlalt jälle. Eelmisel korral lõid selles agarasti kaasa Jõgeva Ühisgümnaasiumi tantsijad. Aga kõik asjahuvilised on oodatud, ükskõik mis vanuses. Ei maksa karta, et tantsida ei oska. Kõik on nii kerge ja kohapeal õpitav. Positiivne meeleolu on garanteeritud.

VAIKE KÄOSAAR

blog comments powered by Disqus