Ansambel Kandla tegutseb ametlikult Ventspilsi-lähedases Targale vallas, ent harjutusteks käiakse koos Ventspilsi linnas asuvas muistses Liivi ordulossis ehk praeguses muuseumis. Enamik ansambli liikmeid elab, töötab või õpib nimelt Ventspilsis ning arukam on, kui vähesed Targale valla inimesed Ventspilsi sõidavad, aga mitte vastupidi. Kuna päris liivlasi on üsna vähe järele jäänud ? passis seisab liivi rahvus praegu umbes 190 inimesel ? teeb liivi kultuuri viljelevates ansamblites kaasa ka liivlaste järeltulijaid ja lätlastest liivi-sõpru. Kandlas ajab liivi asja aga ka kaks puhastverd eestlannat, Helgi Daubare ja Erika Berzina. Mõlemad on Ventspilsi sattunud ventspilslasega abielludes.
“Mina töötasin omal ajal spordipedagoogina ning mu töökaaslaste hulgas oli mitu liivlast,” meenutas Helgi Daubare. “Kui ansambel Kandla tuli 1989. aastal Eestisse Baltica folkloorifestivalile, kutsuti mind tõlgina kaasa. Varsti pärast Balticat hakkasin aga ise ansamblis kaasa tegema.”
Praegu töötab Helga sellessamas muuseumis, kus Kandla harjutused toimuvad. Müüjaametit pidav Erika sattus ansamblisse just tänu temale. Õigupoolest tahtnuks Erika liituda kohaliku eesti seltsiga, aga tollel polnud just kõige paremad ajad. Sestap hakkas Erika kinni Helgi pakutud võimalusest õppida eesti keele sarnast keelt ja viljelda eesti rahvakunsti sarnast rahvakunsti ansamblis Kandla.Puhas folkloor
“Liivi kultuuri viljelevaid ansambleid on Lätis teisigi, aga Kandla viljeleb neist ainsana puhast folkloori,” ütles Erika Berzina.
Suurema osa oma repertuaarist on Kandla saanud tuntuimalt liivi perelt, perekond Staltelt, kelle üht esindajad ? Julgi Staltet ? ka Eestis väga hästi tuntakse. Üht-teist on saadud ka teistelt liivi ansamblitelt.
Kui varasematel aegadel oli liivlaste asuala tunduvalt suurem, siis möödunud sajandil piirdus see põhiliselt Põhja-Kuramaa rannaküladega, mis ei jää kuigi kaugele Ventspilsist. Viimasel viiel-kuuel aastal on Ventspilsis saanud õppida liivi keeltki. Seda on seal õpetamas käinud Riias elav keeletundja Zoja Sile. Peale Kandla liikmete käivad tasuta keelekursusel vanemad liivlased, kes emakeele unustanud, ning liivlaste järeltulijad.
“Läti riik toetab praegu igati liivi kultuuri elus hoidmist,” ütles Erika Berzina. “Ka liivlaste ja nende järeltulijate hulgas on liivi juurte rõhutamine moodi läinud. Nii et liivlased, kes end ise omal ajal passis lätlaseks tituleerida lasknud, panevad nüüd laste passidesse kirja liivi rahvuse. Toetust on tunda ka Eesti poolt: Tartu Ülikool pakub näiteks liivlastele edasiõppimisvõimalusi.”
Nii et tinglikult võib rääkida praegu liivlaste teisest ärkamisajast. Esimene olnud Helgi Daubare sõnul 1920. aastate algupoolel.Rätikud ja pärlid
“Liivi ja eesti rahvamuusikas on ühiseid meloodiaid,” ütles Helgi Daubare.
Sarnast on ka liivi ja eesti rahvarõivastes. Triibuseelikud olnud Helgi Daubare sõnul igas liivi peres erinevad: vastavalt sellele, kuidas ühel või teisel perenaisel kangalõnga taimedega värvimine välja kukkus. Ühendavaks jooneks oli aga naisterahvaste puhul rätikute ja pärlite rohkus. Liivi mehed olid ju enamasti meremehed, kes naistele kaugetelt maadelt ikka sedasorti kingitusi tõid.
“Rätte kanti nii kaelas kui ka peas,” ütles Helgi Daubare. “Peas, täpsemalt tanu peal osalt selleks, et rannakülas alailma puhuv tuul tanu minema ei viiks, kaelas aga eelkõige meeste nõudmisel. Rätik pidi nimelt takistama võõraid mehi naise kaelale suud andmast. Eks pikad merereisid tegid mehedki ikka pisut armukadedaks.”
Ent tulgem tagasi Kandla juurde. Ansamblis on praegu 17 eri vanuses liiget. Kui varem esinesid lapsed tihti eraldi ansamblina Pisku Kandla ehk Väikese Kandle nime all, siis viimasel ajal käiakse ringi ikka koos. Tõsi, seekordsetele hõimupäevadele tuldi vaid kümnekesi. Osalt sellepärast, et just nii mitut inimest kutsuti, teisalt sellepärast, et tervelt viieks päevaks koolist või töölt ära saada ei õnnestunud igaühel. Ka noored kandlemängijad tuli koju maha jätta, nii et kandle nime kandev folklooriansambel esines seekord ilma kanneldeta.
Kandla võõrustajaks oli siinmail folklooriselts Jõgevahe Pere. Möödunud neljapäeval, Jõgeva Gümnaasiumis ja Jõgeva kultuurikeskuses antud kontsertide vahepeal viisid võõrustajad külalised Laiuse mäge, siniallikat, lossivaremeid ja õletuba ning Kassinurme mägesid vaatama. Reedel ja laupäeval osales Kandla hõimupäevade ühiskontsertidel Tartus ja Tallinnas. Koos ansambliga Kandla viibis Eestis liivlaste küsimustega tegelev Läti Vabariigi kõrge integratsiooniametnik Lilita Kalnaja.
RIINA MÄGI
