Eesti suurima saetööstuse Imavere Saeveski direktori Peedo Pihlaku sõnul plaanib ettevõte tänavu suurendada toodangut 50 000 tihumeetri võrra, seega 380 000 tihumeetrini.
“Selleks kulub meil 745 000 tihumeetrit palki, millest tuleb sisse vedada kolmandik,” märkis Pihlak.
Eesti suuruselt teise saetööstuse Paikuse Saeveski tegevdirektor Tõnu Järv ütles, et neil on plaanis toodangut suurendada 20 000 tihumeetri võrra ehk 220 000 tihumeetrini. “Importtoorme osakaal ulatub meil kuni 40 protsendini,” ütles Järv.
Tema kinnitusel on importpalgi voog praegu tugev, kuigi ka Eesti talunikud raiuvad metsa. “Palgipõuda nagu eelmise aasta lõpus praegu küll pole,” lausus Järv. Ka Peedo Pihlaku kinnitusel suudavad nad aasta alguses kindlasti rohkem tooret varuda, kui suudavad ära saagida.
Lõuna-Eestis Võrumaal tegutseva suuruselt kolmanda saetööstuse Toftani Sõmerpalu saeveski tegevjuht Tiit Kolk kinnitas, et nende tootmismaht peaks tänavu jääma sama suureks kui mullu ehk 90 000 tihumeetrit. Kolgi kinnitusel läheb toorme hankimine Eestis üha raskemaks.
Metsatöösturite hinnangul suureneb palgiimport Venemaalt Eestisse veelgi. Eeldatavalt tuleb üha rohkem palki ka Valgevenest. Kohalik saetööstus suudab palgi eest maksta samapalju kui lähinaabrid Soomest ja Rootsist, kuhu Eesti palk seni läks. Nüüd on pigem vastupidi, Eesti saeveskid ostsid möödunud sügisel palgipõua ajal palki juba Rootsist. Kusjuures Rootsi metsaomanikud müüvad oma toorme meelsasti Eestisse, sest saavad siit paremat hinda kui oma kodumaal.
Palgi eksport Eestist oli juba eelmistel aastatel väiksem kui import ja kahaneb ilmselt edasi. Tulevikus Eestist palki enam kuigi palju välja ei veeta, sest siinsed tööstused töötlevad selle ise. Toorme väärtustamine Eestis on kasulik, see tähendab lisaraha.
Siinsed saetööstused suudavad saagida väga peenikest või küllalt lühikest palki alates pikkusest 2,4 meetrit ja läbimõõdust 10 sentimeetrit.
Saetööstused varuvad palki lumelattu
Et säilitada palki kevadsuviseks perioodiks, kui Eesti metsades juba kolmandat aastat valitseb lindude pesitsemisajal 15. aprillist 15. juulini raierahu, teevad tööstused lumeladusid.
Esimesena hakkas palke lume alla matma Imavere, talle järgnesid teised. Tänavu plaanib Imavere saeveski teha 20 000 – 25 000 tihumeetrise lumelao. Lumeladu plaanib ka Paikuse saeveski. Tegevdirektor Tõnu Järve sõnul püüavad nad tänavu lume alla panna 8000 – 10 000 tihumeetrit palki.
Toftanil on kasutada niisutussüsteemiga laoplatsid, kuhu varutakse võimalikult palju tooret.
Suuremate saetööstuste juhid usuvad, et tänavune sügis tuleb veelgi raskem kui mullu.
Riigi raiemaht väheneb
Valitsus kinnitas Riigimetsade Majandamise Keskuse raiemahuks 2,46 miljonit tihumeetrit. Mullu raiuti riigimetsast 2,47 miljonit tihumeetrit. Praegu on Eestis lubatud era- ja riigimetsadest raiuda kokku 12,6 miljonit tihumeetrit, sellest okaspuud 5,3 miljonit tihumeetrit.
Keskkonnaministeerium väidab, et viimase nelja aasta jooksul on okaspuud raiutud 7,9 miljonit kuupmeetrit ehk 2,4 miljoni võrra lubatust rohkem. Seetõttu keelas keskkonnaminister Villu Reiljan mullu suvel oma määrusega raiuda nooremaid kui 100-aastaseid männikuid ja 80-aastaseid kuusikuid. Selle sammuga väheneb lubatud raiemaht Eestis pea kolmandiku võrra.
Ministeeriumi spetsialistide hinnangul on Eesti puidutööstus rajatud ainult okaspuule ega arvesta metsanduse arengukavaga. Seetõttu tulebki tööstustel palk sisse vedada nagu Soomes ja Rootsiski, sest kohapeal seda lihtsalt ei jätku.
HELVE LAASIK
