Eurostati andmetel oli 2013. aastal Eestis 1000 elaniku kohta 478 sõiduautot ehk peaaegu igal teisel elanikul on auto. Aasta-aastalt on kasvanud autoga tööle sõitjate osatähtsus ja 2014. aastal käis autoga tööl 53 protsenti hõivatutest.
Riigi autostumise taset näitab sõiduautode arv 1000 elaniku kohta. Euroopa riikidest oli 2013. aastal kõige rohkem ehk üle 600 sõiduauto 1000 elaniku kohta registreeritud Luksemburgis, Leedus, Itaalias ja Maltal. Kõige vähem, vaid 235 sõiduautot 1000 elaniku kohta, oli registreeritud Rumeenias.
Eesti linnadest oli 2013. aastal autostumise tase arvestuslikult suurim Kärdlas (registreeritud oli 655 sõiduautot 1000 elaniku kohta), mille põhjuseks võib olla ka elanike väike arv. Ka Põlvas oli registreeritud üle 600 sõiduauto 1000 elaniku kohta. Lisaks ulatus seitsmes Eesti linnas autostumise tase üle 500. Eesti suuremates linnades Tallinnas ja Tartus oli 2013. aasta lõpu seisuga registreeritud vastavalt 408 ja 399 sõiduautot 1000 elaniku kohta. Kohtla-Järvel ja Narvas jäi autostumise tase alla 400.
Eestis on ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi tööl käijate osatähtsus kümne aastaga märgatavalt vähenenud. Transpordiliigi valik sõltub olulisel määral töökoha kaugusest: mida pikem on vahemaa, seda enam kasutatakse selle läbimiseks mootorsõidukit. Aasta-aastalt on töö- ja elukoha keskmine vahemaa suurenenud.
Eesti tööjõu-uuringu andmetel kasutas 2014. aastal 15–74-aastasest hõivatutest töölkäimiseks ühistransporti 23 protsenti, jalgsi läks tööle 17 protsenti ning jalgratast kasutas kolm protsenti.
Ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osatähtsus on kümne aastaga märgatavalt vähenenud – 58 protsendist 2004. aastal 42 protsendini 2014. aastal. Kui 2004. aastal kasutas tööl käimiseks autot 38 protsenti tööga hõivatud elanikest, siis aasta-aastalt on auto eelistajate arv kasvanud. ja 2014. aastal ulatus nende osatähtsus 53 protsendini. Samal perioodil on ühistranspordi kasutamine vähenenud 29 protsendist 23 protsendini.
- aastal kasutas tööl käimiseks autot 67 protsenti meestest ja 38 protsenti naistest, mida on nii meeste kui naiste puhul 14 protsenti enam kui 2004. aastal. Ühistranspordiga, jalgrattaga või jala käis tööl 27 protsenti meestest ja 59 protsenti naistest, mida on nii meeste kui naiste puhul 15 protsenti vähem kui 2004. aastal.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kasutatakse Eestis ühistransporti tööl käimiseks rohkem kui mujal. Linnade uuringu järgi kasutati 2011. aastal ühistransporti tööl käimiseks kümnes vaadeldavas riigis enim Eestis ja Bulgaarias – kummaski riigis kasutas ühistransporti tööle jõudmiseks 24 protsenti tööga hõivatud inimestest. Ühistranspordi kasutamine, jalgrattaga sõitmine ning jala käimine aitavad säästa energiat ja vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid. Eestis on seatud eesmärgiks, et 2020. aastal käib jalgsi või jalgrattaga tööl veerand hõivatutest ning ühistransporti kasutab vähemalt veerand või enam töölkäijatest.
PIRET PUKK, statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
See kirjatükk ilmus ka statistikablogis
