Intervjuus kiitis praegune riigipea oma head tervist, mis on saavutatud ennekõike kehalise töö ja tervisespordi harrastamisega.
Alustame juttu mõneti poliitikavälisel teemal. Millise mulje Teile kui kõrgharidusega agronoomile, põllumajandusdoktorile ja mitme põllumajandusliku kõrgkooli audoktorile jätavad tänavused Eestimaa põllud?
“Mõne aasta vältel on Eestimaa põllud väga palju muutunud ? ilusamaks ja viljakamaks. Lisaks põldudele on aga uuema ja ilusama näo saanud ka meie inimeste kodud. Ühes kohas on paigaldatud uus katus, teises aknad värvitud. Väga paljude maakodude ümbruses näeb niidetud muru ja õitsvaid lilli. Kümme aastat tagasi oli Eestis lausa kurb ringi sõita, sest kõik kippus nagu ära vajuma, kuid nüüd hakkab Eesti küla uuesti elama.”
Presidendikandidaadi platvormis peate prioriteediks eesti rahva ja meie riigi püsimajäämist. Millised on suurimad ohud nendele eesmärkide saavutamisele?
“Kõige tõsisem oht on madal sündivus. Viimasel paaril aastal on küll sündivus mõneti tõusnud, kuid kaugeltki mitte nii palju, kui vaja oleks. Praegu on 16-17- ja 18- aastasi noori Eestis 64 000 ümber, viie aasta pärast on kolme aastakäiku aga 41 000 ja kümme aastat hiljem 35 000 kuni 36 000. Arvestada tuleb ka selle kaoga, et paljud noored siirduvad välismaale, kas siis õppima või tööle. Õppimast tullakse enamasti tagasi, kuid osa jääb välismaale pikemaks ajaks või ka alatiseks. Kõikide nende asjaoludega peame oma arengustrateegia juures arvestama. Meil on vaja põhjalikult läbi mõelda, kuidas nendest muredest üle saada. On vaja ravida haavad, mis on tekkinud üleminekuühiskonna tingimustes meie rahvuskehale. Ma olen veendunud, et me suudame seda. Suudame aga siis, kui teeme ühist tööd ega lõhesta ühiskonda.
Mida arvate, kas rünnakud ja lauskriitika, mis on presidendivalimiste kampaanias Teile suunatud, on paratamatu demokraatiaga kaasnev nähtus või on siin midagi ainuomast vaid Eestile kui noore demokraatiaga riigile?
“Käesoleva aasta presidendivalimised on omapärased seetõttu, et püüti luua mingi omamoodi kandidaatide esitamise süsteem. Tehti eelselektsioon, mille tõttu langesid välja väga tugevad ja reaalsed kandidaadid. Kumas läbi teatud grupi soov oma kandidaat kindlalt läbi suruda. Ma arvan, et demokraatlikus süsteemis on juba kindlad ja reaalselt väljakujunenud põhimõtted, mistõttu pole õige mingeid eksperimente teha. Eesti valimissüsteem on küllaltki reaalne. Esimene võimalus on valida president Riigikogus 68 häälega 101-st, mis nõuab konsensust erinevate poliitiliste jõudude vahel. Väga arukas on, et kui presidendi valimine Riigikogus ei õnnestu, läheb see üle valijameeste kogusse, kus osalevad nii Riigikogu kui ka omavalitsuste valijamehed. Märkima peab sedagi, et meie omavalitsused on valitud hiljuti. Poliitiline sõnum, mida rahvas on andnud, on piisavalt reaalne jõud praegusele poliitilisele ja sotsiaalsele olukorrale riigis.
Kui vaadata asja sügavuti, siis on Eestis võimalus minna üle otsevalimistele, mis annab rahvale võimaluse otsustada, keda presidendiks valida. Kuna meie riik pole suur, siis teab praktiliselt kogu rahvas võimalikku isikute ringi, kes võiksid kandideerida, ja suudab objektiivselt otsustada võimaliku kandidaadi poolt või vastu.”
Tulite Jõgevamaale raadiodebatist Toomas Hendrik Ilvesega. Kas härra Ilves väljendas debatis ka seisukohti, mis Teile uudsed olid?
“Debatis ei ilmnenud teistsuguseid seisukohti, kui Toomas Hendrik Ilves esitas oma programmis. Need on tema seisukohad, milles on küllaltki reaalselt esitatud sotsiaalsed küsimused. On hea meel, et Toomas Hendrik Ilves, kes on tuntud rohkem liberaalina, on praegu hakanud propageerima sotsiaalset arengumudelit. Ma arvan, et ta seisab nende põhimõtete eest ka tegelikkuses.”
Mis on Teile praegu jõudu ja tervist andnud, kust ammutate energiat?
“Minu elukäigus on kõik mõisted saanud alguse isakodust. Alati tuleb oma elus ja tegevuses keskenduda tööle ja nii ka praegu. Oleksin võinud ka kõrvale astuda. Mul pole võimuambitsioone. Kuid leian, et nüüd, viisteist aastat hiljem, kus me suutsime taastada oma iseseisvuse, pole õige, et keegi üritab ja teeb kõik selleks, et ühiskonda lõhestada. Sellele on vaja vastu seista. Peamine eesmärk on ikka see, et me rahvana oleksime jätkusuutlikud. Ainult nii suudame olla võrdväärne partner Euroopa Liidus ja kogu rahvusvahelisel areenil.”
Järgmine küsimus on seotud Jõgevamaaga. Olete tuntud kui tervisesportlane ja tervisepordi propageerija. Kas kavatsete tulla vaatama 30. septembril Jõgevamaal maavanema Aivar Koka eestvedamisel toimuvat Kalevipoja rulluisumaratoni?
“Tulek pole üldse välistatud. Pean ütlema, et mina ja mu pere harrastame terveid eluviise. Iga nädal annan endale mitmel päeval tõsise füüsilise koormuse ? kas tööga oma koduaias või Saaremaa kodus või ka Kadriorus lossi pargis. Ma usun, et see on mind aidanud niipalju, et olin viimast korda kerges külmetuses ja palavikus kuus-seitse aastat tagasi. Arstide ja teadlaste hinnangul oleneb pool inimese tervisest tema enda käitumisest ja eluviisidest.”
Mida peaks Eesti kodanik ise tegema, et olla julgem, targem, igas mõttes positiivsem?
“Ma arvan, et on vaja mitte niipalju üksteisele “ära panna”, mis on poliitilisel maastikul saanud viimasel ajal eriti omaseks. Selle asemel, et tahta hävitada ja kompromiteerida teist inimest, tuleks maha istuda ning aru pidada, vaielda ehk ka maailmavaateliste küsimuste üle ja siis ühiselt õlg alla panna, kui on suudetud saavutada konsensus.”
Teie kui riigipea nõuandjateks on olnud palju teadlasi nii Tartust kui ka Tallinnast. Kuidas võiks teadus paremini teenida meie igapäevaelu?
“Ma leian, et peamine osa rahvuslikust kapitalist tuleb suunata kaasaegsete tehnoloogiate ostmisse, et tööviljakus suureneks ja toodete kvaliteet paraneks. Nii saavad need tooted konkurentsivõimeliseks ka Lääne turul, rääkimata siseturust.”
JAAN LUKAS
