Meenutamaks möödunud aegu, sirvisime hiljuti koos täditütar Lorettega kunagisi perekonna pildialbumeid, kust leidsin ka vana fotopostkaardi esimese Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi visiidist Jõgevamaale. Juurde oli ka lisatud külastuse aeg: 4. september 1939.
Lorette on sündinud 1914. aastal Kaarepere valla Patjala küla Alt-Majori talu noorema peretütrena. Tänu oma hea töökaaslase Kristel Kirsimäe abile õnnestus arvuti kaudu saada kätte sama aasta ajalehe Postimees 5. septembri number, kus pealkirja all “Vaimustatud vastuvõtt Vabariigi Presidendile Tartumaal” oli ilmunud pikem kirjutis meid huvitavast visiidist.
Ajaleheartiklis avaldatu järgi oli presidendi ringsõidu esimeses pooles kõigepealt Luunja riigimõisa külastamine, kus tutvuti Luunja puukooli ja Seemnevilja Ühistu aretustööde tulemustega. Järgmine peatus tehti hiljuti avatud, tolle aja Eesti kõrgeimal Luunja sillal. Edasi siirdus Päts koos saatjaskonnaga Vasula Kodumajanduskooliga tutvuma, kus oli tema auks korraldatud pidulik eine, millest külalistena võtsid osa tuntumad seltskondlike organisatsioonide esindajad ja ametiisikud, nende seas ka Riigivolikogu esimees professor J. Uluots, Tartu linnapea A. Tõnisson, ülikooli rektor prof. H. Kaho ja teised.
Rahvas tervitas
Presidendi teel lehvisid kõikidel elumajadel lipud. Ristteedele ja talutee otsadele suure maantee äärde oli kogunenud rohkesti kohalikke elanikke, kes käeviibete, kübarate lehvitamise ja elagu-hüüetega presidenti tervitasid. Paljudesse kohtadesse oli püstitatud auväravaid, kus lapsed lipukeste ja lilledega presidenti tervitasid.
Sõidul Vasula Kodumajanduskoolist tehti esimene peatus Kuremaa Seakasvatuse Katsejaamas ja mõisas. Mõisa piiridesse oli ehitatud auvärav, mille juurde olid tulnud kohalike seltskondlike organisatsioonide esindajad lippudega. Kohal olid ka kaitseliitlaste ja tuletõrjujate üksused. Tervituskõnega pöördus presidendi poole Kuremaa Seakasvatuse Katsejaama juhataja dr. L. Voltri.
Kohapeal andsid presidendile lillekimbud Kuremaa Maanaiste Seltsi esinaine pr. A. Arsti ja Palamuse Lauluseltsi poolt pr. S. Saarmaa.
Pärast sissekannet Kuremaa Seakasvatuse Katsejaama külalisteraamatusse siirdus president koos saatjaskonnaga katsejaama tutvumiskäigule.
Seletusi jagas juhataja L. Voltri. Katsejaamast sõitis president vedruvankril, millel ees kaks ilusat hobust, mõisa ja kooli juurde. Presidendi möödasõidu ajal olid mõisa õues näha tõuhobused. </p>
Edasi jätkus külaskäik mõisateenijate lastekodusse, kus lapsed vanemate tööloleku ajal viibisid. Lasteasutuse kasvandikud võtsid kõrge külalise lauluga vastu. Vaevalt mõne aasta vanused mudilased esitasid presidendile kaks laulu. President tänas noori ilusa ja mehise laulu eest ning annetas vastukingina lastekodule 100 krooni.
Hiljem tutvuti veel lastekodu ruumidega, kus lapsed veel mitmeid laule ette kandsid. Üks kooris laulnud poiss sai presidendilt julge ja ilusa esinemise eest väikese kingituse.
Mõisas asuva Kontrollassistentide Kooli ees tervitasid presidenti kooli õpilased, kaitseliitlased ja tuletõrjujad. Tervitusega pöördus presidendi poole koolijuhataja A. Vask. Lilli ja kooliõpilaste ajakirja andis Presidendile üle õpilane Pahk. Kuremaalt lahkumine kujunes õige südamlikuks. Koorilaulu, vägevate elagu-hüüete ja aplausi saatel lahkus president Kuremaalt, et sõita Laiuse kaudu Jõgeva mõisasse.
Tutvus Jõgeva Seemnekasvatusega
Jõgeva mõisas tervitas külalisi Jõgeva Seemnekasvatuse juhataja J. Pill. Kõneleja palus presidenti vastu võtta tänu- ja lugupidamisavaldus selle eest, et presidendi kõrge kaitse all on olnud võimalik rahus elada. Õpilaskoor õpetaja Terasmaa juhatusel laulis tervituslaulu, lilled andis üle õpilane Tiiu Mets.
Järgnevalt andis J. Pill ülevaate Jõgeva seemnevilja sordikasvatuse tegevusest, J. Aamissepp andis seletusi kartulikasvatamise kohta. Kohvilauas tegid külalistele meeldiva üllatuse Jõgeva Perenaiste Seltsi lasteaia lapsed lasteaednik Valli Silbergi juhatusel. Kolm mudilast — Ivi Anton, Aino Tamm ja Vaike Sööt — pöördusid presidendi poole ja palusid teda nendega laulma ja nende tantsu vaatama tulla. Väikeste südi ettevõtmist tervitati aplausiga.
Hiljem siirduti hobusvankritel Jõgeva Seemnekasvatuse uute kartulikeldrite juurde, kus president uue keldriga põhjalikult tutvus. Keldris oli pandud välja kümme eri sorti keedetud kartuleid. Kõrge külaline maitses neid kõiki, et otsustada, milline sort on kõige parem.
Kartulikeldrist siirduti kasvuhoonesse ja sealt kohe katsejaama teiste hoonetega tutvuma. Katsejaama hoonete juures oli korraldatud väike näitus, mis andis ülevaate Jõgeva sordiaretuse tööst.
Jõgeva tervitas paraadiga
Oma ringsõidul külastas president Päts ka Jõgeva linna, kuhu saabuti Jõgeva Mõisast. Presidendi auks korraldati Jõgeva turuplatsil paraad, millest võtsid osa Kaitseliit, Naiskodukaitse ja tuletõrje ning seltskondlike organisatsioonide esindajad oma lippudega. Pärast paraadi vastuvõtmist ja seltskondlike organisatsioonide esindajate tutvustamist pöördus tervituskõnega presidendi poole Jõgeva linnavanem J. Võsu. Jõgeva valla poolt tervitas Pätsi vallavanem E. Laanmäe. Jõgeva linnavanem andis Pätsile üle albumi ülesvõtetega Jõgevast, lapsed kinkisid lilli.
Jõgevat külastades ei unustanud Päts ka lasterikkaid perekondi. Näiteks annetas ta Jõgeval perekond Pärtelpojale, kus kasvamas 14 last, 200 krooni, ja Ann Lallile, kes oli üksinda kasvatanud üles 6 last, 150 krooni.
Peatus Jõgeva linnas ei olnud kuigi pikk. Tervitusmarsi ja paraadist osavõtjate kiiduavalduste saatel lahkus president Jõgevalt. Õpilaste spaleerid saadavad lippude lehvitamisega ja elagu-hüüetega presidendi autot Jõgeva linna piirideni.
Artikli kirjutamisel on kasutatud ajalehes Postimees 1939. aastal ilmunud materjale
President Pätsi kõne Kuremaal
“Siia sõites nägin ma eemalt, et siin ilusas pargis midagi head ja ilusat ees on. Olen oma elus esimest korda siin, aga teie tööst olen mina kuulnud. Olen ikka selle poolt olnud, et kui riik maal midagi ehitab, siis peab see eeskujulik ja hea olema. Siin on selle põhimõtte järgi käidud. Mina ei usu, et kõik see siin, mida näen, oleks ainult välise korra poolest eeskujuks. Siin ümbruse ja kaugem rahvas õpib uusi abinõusid, kuidas oma elu paremale järjele seada. Meie peame sagedasti paljust vanast ära pöörduma ja uut asemele võtma. Mina olen näinud, kuidas tungib põllumajandus ka siia madalamatele kohtadele ja tänavune suvi on küllalt põllumehele õpetust andnud, et ka madalat maad tuleb kasutada ja üles harida. Ütlen teile, lugupeetud kaaskodanikud, et kui igaüks oma koduse edu poole püüab, siis ka riik läheb edasi.
Aga riik ei olene ainul ühest inimesest. Need riigid, kus üks inimene on riigi eesotsas tegev ja kogu valitsemine koondub ühe isiku kätte, kus kõik ainult temast ära ripub, võivad rasketele hädaohtudele minna. Kui kõik on harjunud ühe inimese peale lootma, siis jäädakse loiuks.
Kui meie elus olid mõni aeg tagasi rasked katsumuse ajad, siis teie võisite tähele panna, et meie katsumisaegadest kiiresti üle saime.
Teadsin, et mina noor mees enam ei ole. Ja kui minul oleks tulnud siis elust lahkuda, kes seda tööd siis oleks edasi jätkanud, kui ei oleks olnud asutusi ja vastavaid põhialuseid, mida mööda meie riiklikku elu tuli edasi viia. Nüüd on meil oma kindlad põhialused vastavate asutustega ja kuigi mina peaksin nüüd oma silmad kinni panema, siis leidub rahva seas ka inimesi, kes seda tööd nende asutuste kaudu ka korra alusel edasi jätkavad.
Peaasi on ikka see, kui rahvas ise on töökas ja julge ja armastab oma riiki. Meie oleme oma vahekorrad võrreldes teiste rahvastega nii seadnud, et meie ei taha kellegi käest midagi. Aga suured sõjad ümberringi võivad meile siiski raskusi tuua. Nimelt meie saadame oma põllumajanduslikke saadusi välja, mered teatavas osas on kinni pandud. Inglismaale meie ei saa enam kaupa saata, sest Taani väinadest ei ole enam läbikäiku. Kuid loodame, et saame saata teistele turgudele oma põllumajanduslikke saadusi ja neid turge peame nüüd endile juurde muretsema. Aga ega lõppude lõpuks ka midagi karta ei ole, kui meie niipalju kui seni enam välja vedada ei saa ja kui meile endale ülejääk sisemaale jääb. Ja ega meie ei või alati ka nii õnnelikud olla, et meil kõik peab sajaprotsendiliselt hästi minema ka siis, kui teised riigid ja rahvad ümberringi suuri hädasid kannatavad.
Soovin kõigile siinolevatele riigiasutistele ja lugupeetud kodanikkudele rahulikku töömeeleolu ja julgust. Ja kui valitsus peaks teie poole pöörduma, siis teame, et meie rahva seas on nii suur kodumaa-armastus, et keegi ei pane pahaks välja astuda siis, kui seda olukorrad nõuavad. Aga ma loodan, et seda ei ole tarvis. Kui meie oleme kõik üksmeelsed oma töö juures, siis saame rahulikult edasi.”
Konstantin Pätsi kõne Jõgeval
“Olen näinud sõidul maakonna siinses osas väga palju ilusat ja huvitavat. See siin on üks põllumajanduslikult kõige rohkem arenenud maanurk. See pole küll erilise jõukuse poolest eeskujuks, vaid selle poolest, et siin tehakse palju uut tööd. Uuritakse ja haritakse uut maad ja igal pool käib rahulik töö noorsoo ettevalmistamiseks, sellega kindlustades meie tuleviku aluseid. See, et meie rahvas ülesehitamise töös suurt hoolsust on näidanud, ja seda kõik ilma igasuguse lahkarvamiseta, on tehtud suures ja visas edasirühkimises, see kõik on põhjuseks, miks meie riigielu viimasel ajal nii jõudsasti on edenenud. Meie oleme nüüd oma riigi ülesehitamise esimestest raskustest üle saanud. Meie riigikassa puudujäägid ja kitsas majanduslik seisukord, mis mõned aastad tagasi raskusi tekitasid, on üle läinud, ja riigil on nüüd jõudu küllalt, et rohkem majanduslikke ja kultuurilisi ülesandeid toetada saame.
Meie riik kulutab viimase ajal suuri summasid riigikaitsele. Sagedasti suuremaid kui viimaste aastatel. Meie oleme aga seda sunnitud tegema, sest teame, kuidas praegu rahvaste vahel äge võitlus käib ja kuidas riikide ja rahvaste saatus kaalul on. Meie oleme aga oma riigi nii seadnud teiste hulgas, et veel pole karta sõjakeerisesse sattumist, sest tahame kõikidega rahus läbi saada. Võin öelda, et valitsus on valvel selle eest, et meie riik ja rahvas võiks rahulikult edasi töötada. Teie, lugupeetud kaaskodanikud, võtke kaasa see teadmine, et sel ajal, kui teistes riikides kutsutakse inimesi töö juurest lippude alla, ja kui mõnedes kohtades rasked maksud peale pannakse, siis meie ei ole tarvitsenud seda teha. Meie võime rahulikud ja julged olla, et meie riik jääb puutumata, sest oleme kõikide suurte ja väikeste naabritega niisuguses vahekorras elanud, et meil ei ole põhjust teistele vaenulikkust näidata ja seda neilt ka karta.”
ARVI LIIVA
