See oli raske otsus, mille langetasin pärast kaheksandat rektoriaastat kindlas veendumuses, et talitan ausalt oma südametunnistuse ees. Minu otsust kandis äratundmine, et vaatamata meie majanduslikule edenemisele näeme me enda ümber kuhjuvaid probleeme, mille põhiolemus ei ole mitte vaesuses ja rikkuses, vaid eelkõige ühiskondlikus enesetundes, mida õõnestab väärtuste allajäämine omakasule. Me ei tunne end hästi seetõttu, et tajume enda ümber levivat ringkäenduse ja rehepapluse mentaliteeti ja sumbumist poliitilisse kõikelubatavusse. Me näeme enda ümber kohati üle mõistuse küündivat poliitilist vastandumist, mille vajadust me ei suuda mõista ja mis vaevalt saab teenida meie rahvuslikke huve. Tajutav on usalduskriis, mille põhjuseks on eetiliste piiride kadumine meie poliitilistest otsustest. Meie kohus on midagi ette võtta.
Läbipaistev kodanikuühiskond
Jagan täiel määral õiguskantsler Allar Jõksi Riigikogu ees hiljuti väljendatud muret Eesti demokraatia tuleviku pärast. Ta ütles: ?Ühiskond muutub järjest suletumaks” ja veidi edasi: “…ühiskond, kus parteistumine on võtmas hirmuäratavaid mõõtmeid, erahuvi eelistamine avalikule huvile on saamas reegliks ? see ühiskond vajab, vastupidi, enam avatust ja läbipaistvust.” Jagan tema seisukohta, et toimiva ja terve demokraatia aluseks on informeeritud ja läbipaistev kodanikuühiskond koos ideede, arvamuste ja veendumuste vabaduse ja paljususega.
Sellises ühiskonnas hinnatakse iga kodaniku vaba arvamusavaldust kõrgemalt kui tumma toetust ükskõik millisele erakonnale ning koolimaju remonditakse meie laste parema hariduse, mitte ostetavate häälte nimel. Võimuotsustes peab selgemini arvestama erinevate ühiskondlike organisatsioonide seisukohtadega, selgelt tuntav on vajadus sõltumatute kodanikeühenduste ja mitteerakondlike asjatundjate ? loomeliitude ja ülikoolide, ametiliitude ja Teaduste Akadeemia suurema kaasamise järele ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisse. Valdade, linnade ja maakondade huvid vajavad suuremat tähelepanu ? väljaspool Harjumaad peituvad suuresti kasutamata võimalused Eesti kui terviku arenguks.
Parlamentaarse riigi poliitikat teostatakse eelkõige Riigikogu kaudu poliitiliste erakondade osalusel, seega tähendab poliitikuna tegutsemine ka kuulumist poliitilisse erakonda. Olen kaugel arvamusest, et Eesti erakondi võib lihtviisil jaotada mustadeks ja valgeteks lammasteks või et demokraatia tugevdamine on ainult mõne erakonna eesõigus, millest teised võivad kõrvale jääda. Mina otsustasin liituda Isamaa ja Res Publica Liiduga, sest Isamaaliidu tugeval vundamendil seisvad isamaalised ja konservatiivsed aated ning Res Publica siiras ja jõuline pürgimine avatuma ja läbipaistvama kodanikuühiskonna poole on lähedased minu maailmavaatele. Olen veendunud, et erakondade liitumine annab suurepärase võimaluse ühendada oma tugevused ja saada lahti oma nõrkustest. Suutlikkus õppida oma vigadest, olgu selleks siis liigne tuginemine kitsale otsustusringile või kohatine arrogantsus võimu teostamisel, peaks kasvatama usaldust ja võimaldama pakkuda valijatele usaldusväärset alternatiivi kevadistel Riigikogu valimistel.
Pingutada ühiste eesmärkide nimel
Näen erakonna tugevust eelkõige tema liikmete usaldusväärsuses ja soovis ühiste eesmärkide nimel pingutada. Seni kahele erakonnale kõrvalt võrdselt kaasaelajana näen enda panust eelkõige kahe osapoole ühendaja ja vastastikuse usalduse kasvatajana. Selle ülesande lahendamine on mõeldav vaid erakondade kõigi liikmete ja kõigi piirkondade suurema kaasamisega erakonna ees seisvate väljakutsete vastuvõtmiseks.
Mõeldes Eesti tulevikule, näen vajadust erakonna väärtustele, tema põhikirjale ja programmile tuginevalt anda uus impulss Eesti ühiskonna arengule.
Pean esmatähtsaks ülesandeks eelpool mainitud demokraatiale ohtu kujutavate tendentside peatamiseks tõsta tähelepanu keskpunkti avatud ja läbipaistva kodanikuühiskonna tugevdamine.
Teise arenguprioriteedina tuleks nimetada vajadust minna teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse retoorikalt üle tegudele konkreetsete pikaajaliste plaanide alusel. Meie odava tööjõu konkurentsieelis sulab kiiresti ning riik ja ettevõtlus on ühiselt vastutavad meie majanduse konkurentsivõime suurendamise eest pikas perspektiivis. Selleks on vältimatu tuua haridus, teadus ja innovatsioon avaliku tähelepanu keskmesse ja lahendada seal aastate jooksul kuhjunud probleemid. Innovatsiooni edendamisel saame eelkõige tugineda Tiigrihüppega rajatud ja üleilmset tähelepanu pälvinud infotehnoloogilisele vundamendile.
Kolmanda tegevussuunana peaksin ma vajalikuks isamaalis-konservatiivsetele väärtustele tuginevalt jätkuvalt kindlustada perekonda. Peame aktiivsemalt kaasama noort põlvkonda Eesti ees seisvate probleemide lahendamisele selle asemel, et lasta neil kasvavalt leida rakendust väljaspool Eesti piire.
Kõrgetest formaalsetest kohtadest kõikvõimalikes välismaistes edetabelites kaugelt olulisemaks pean ma aga kodanike rahulolu oma eluga ja kindlustunnet enda ja oma laste tuleviku suhtes, usaldust oma riigi vastu ja uhkust oma rahva üle. Tahaksin panustada oma energia sellesse, et Eesti liiguks kõrgematele kohtadele ka õnnelike inimeste arvult tuhande elaniku kohta.
Jaak Aaviksoo,
Tartu Ülikooli rektor, Isamaa ja Res Publika Liit
