Eesti Taimekasvatuse Instituuti hakkas juhtima toiduteadlane

Eesti Taimekasvatuse Instituudi uus direktor Andre Veskioja on ametis olnud kaks nädalat. Sisseelamisperiood hakkab vist läbi saama, sest esmaspäeval oli esimene päev, mil tööpäeval oli aega lõunat süüa.


„Jõgevaga on mul side olemas,“ alustas Veskioja enda tutvustamist. „Mu isa on Jõgevalt pärit, vanaisa Jaan Veskioja oli siinkandis rajooni veterinaararst, kes suri 1988. aastal. Vanaema ja vanaisa elasid Aedvilja, tol ajal Ravila tänavas. Vanaema, kes sai enne aastavahetust 90 aastaseks, kolis Jõgevalt ära 1996. aastal. Aeg, kui käisin siin suvesid veetmas, kestis päris kaua, 10‒12eluaastani. Isa lõpetas Jõgeva 1. keskkooli,“ rääkis Veskioja.

Valis toiduteaduse

Ka tema enda esimesed eluaastad möödusid siinkandis. „Isa lõpetas põllumajanduse mehhaniseerimise ja suunati Siimustisse, olen umbes aasta Siimustis lasteaias käinud. Siis kolisime Perile ja Perilt Rosmale. Vanemad ja vend elavad endiselt seal,“ ütles ta.

Andre Veskioja õppis Peri põhikoolis, mis asus paari kilomeetri kaugusel kodust. Siis kolisid vanemad Rosmale ja ta hakkas käima Põlva ühisgümnaasiumis.

„Tulin Rosmalt ära peale gümnaasiumi lõpetamist. Aega teenisin Kuperjanovi pataljonis. Siis tulin Tartusse õppima,“ võttis Veskioja oma elukäigu lühidalt kokku.

Õppima asus Andre Veskioja maaülikooli toiduteadust, mille valis sellepärast, et gümnaasiumi lõpukirjand täielikult ebaõnnestus. „Vahe kirjandi ja ülejäänud ainete punktisummade vahel oli üle 50 punkti ning toiduteaduses konkurss väga väike. Terve mõistus ütles, et söömine on üks viimaseid asju, mille inimesed ära lõpetavad,“ meenutas Veskioja.

See, et ta küpsuskirjandi eest 20 punkti sai, ei takistanud tal maaülikooli bakalaureuse astet cum laude lõpetamast. „Tunnet, et olen vales kohas, ei tulnud. Toit on väga huvitav valdkond ja me kõik kujutame ette, et oskame ning mõistame seda palju paremini kui teised. Samas on uskumatu, kuipalju väärinfot selles vallas levib,“ nentis vastne direktor.

Hea ettevalmistus

„Taust on mul just enne kõike toidu väärindamise, mitte primaarkasvatuse poolt. Aga siis kui mina õppisin, kehtis veel vana õppekava, mis hõlmas suhteliselt palju põllumajandussaaduste tootmist. Saime õppida taimekasvatust, aretust. Toidutehnoloogia teemad jäid magistriastmesse,“ rääkis Veskioja oma õpingute kohta.

„Üritan teha doktoritööd, mille teemaks on juustu reoloogiat mõjutavad tegurid. See tähendab tegelemist juustu füüsikalise omadusega,“ selgitas ta.

Oma eelmisesse töökohta jõudis Veskioja juba peale teist kursust maaülikoolis, mil Olav Kärt andis ainet nimega lehmade söötmine. „Meile see väga meeldis, sest Kärt oli praktik ja tõi teooria juurde praktilisi näiteid. Töötasime kahe sõbraga tõsiselt kaasa ja jäime talle silma. Peale eksamit pakkus ta meile suveks praktikavõimalust.

Hakkasime tegema väiketaludele tootearendust. Kursusevennad tegid Noprile ja Aigar Bretile, mina Pajumäe talule. Et saime nende asjadega suhteliselt hästi hakkama, jäeti meid edasi tööle,“ rääkis ta. Veskioja töötas ettevõttes, mille nimi oli algul Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus. Ettevõte uuris lehmade geneetikat ja söötmist. Eesmärgiks oli saada natuke teistsuguste omadustega piim ja töötada välja sellest tooteid. Viimasega Veskioja ja sõbrad tegelesidki.

„Kui kolm nädalat tagasi nüüd juba nime BioCC kandvast osaühingust ära tulin, olin vanemteadur, kes vastutas tootearendusprojektide eest. Minu vastutada olid ka rahvusvahelised ja siseriiklikud koostööprojektid. Töökoht oli seotud toidu ja teadusega. Minu töö oli suunatud just rakendusele. Töötasin meie tootmispartneritega, reaalsete väikeste ja suurte tööstustega ning rahvusvahelise koostööga,“ pidas Veskioja oma senist kogemust heaks ettevalmistuseks ETKI direktori ametiks.

Uued tuuled ETKI-s

„Enda arvates saan üsna hästi aru, kuidas üks teadus ja arendusasutus võiks töötada. ETKI-l on väga tugevad inimesed,“ kinnitas uus direktor.

„ETKI ei hakkagi ilmselt teistmoodi tegutsema,“ ütles ta vastuseks küsimusele, mis instituudis muutub. „ETKI tegevusvaldkond pole tema saja tegutsemisaastaga eriti muutunud. Minu visioonis oli see, et ma üritaks alati leida aega töötajate ja nende arvamuste kuulamiseks.

Homsest alustame inforingi koosolekuid. Võib-olla õnnestub meie teadurid paremini ühisesse infovälja panna, sest instituudi hooned on täna üle aleviku laiali ja osa inimest töötab ikkagi ka Sakus. Ma ei usu, et midagi suuresti muutub, inimesed on ju kõik samad ‒ peale ühe!“

„Ilmselt instituut hoonete poolest esialgu ei kasva, pigem püüame oma töötajad viia kaasaegsetesse tingimustesse. Sõltume riigi rahast ja seega väga kindlalt ei saa öelda, millal midagi valmib, aga peame kogu aeg rääkima, milliseid tingimusi vajame.

Mis puudutab kasvu, ei saa välistada, et tulevikus tuleb juurde valdkondi, millega instituut täna veel ei tegele, aga mida Lääne-Euroopas juba uuritakse.

Andre Veskioja elab Tartus ja jääbki Tartust tööle käima. „Mul on üks naine ja üks laps,“ muheleb Andre oma perest rääkides. Tema poeg on peaaegu kolmene ning naine ülikooli lõpetanud elektrokeemik, kes töötab arvutiteaduste instituudis õppe- ja teadustöö koordinaatorina.

„Pean täna oma tööd direktorina ja isaks olemist olulisemaks kui doktorikraadi. Eesmärk on ära teha, aga praegu pole see prioriteetide nimekirjas esimene,“ rääkis Veskioja enda kui teadlase isiklikest kavadest.

Andre Veskioja

Sündinud 30. septembril 1984 Tartus

Haridus:

Põlva ühisgümnaasium 2003

Eesti maaülikool, bakalaureus loomakasvatuse alal 2007 (cum laude)

Eesti maaülikool, põllumajandusteaduse magister lihatehnoloogia alal 2009

Eesti maaülikool, doktorikraad veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse alal omandamisel

Töö:

2015–2019      BioCC OÜ vanemteadur

2013–2015      BioCC OÜ teadur

2006–2013      BioCC OÜ tehnoloog

2006–2010      Eesti Maaülikool, spetsialist

Keeled:          

eesti, inglise, prantsuse, vene

 

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus