Olles Eesti Posti juhtinud juba paar aastat, olen ma soovinud arendada kõiki meie poolt pakutavaid teenuseid selliselt, nagu tänapäeva inimesed ja ettevõtted neid kasutada sooviksid. Eesti Post peab oma kohuseks tagada postiteenuse kättesaadavus nii linnas kui maal ja pingutab tugevalt selle nimel, et teha see lisaks teoreetilisele kättesaadavusele ka kliendile praktiliselt võimalikult mugavaks ning meile majanduslikult optimaalseks.
Me oleme postkontorid avanud suurtes kaubanduskeskustes ja see on osutunud menukaks. Nii, nagu muutub elanikkonna tihedus ja käitumine, peab sellele oma dünaamikaga vastama ka postivõrk ja seda selliselt, et lisaks spetsialiseeritud postkontoritele saaks postiteenuseid kasutada frantsiisilepete alusel külakeskustes, olgu siis bensiinijaamas, kaupluses või raamatukogus. Eesti Posti juhatus ei kavatse ära kaotada ühtegi postkontorit, mida inimesed aktiivselt külastavad.
Kirjakandjat oodatakse koju
Mitmetes hõreasustusega postkontorites üle Eesti, näiteks Paeküla ja Vaimõisa postkontoris, ei ole klienditeenindaja mitme kuu jooksul väljastanud ega vastu võtnud mitte ühtegi kirja ega pakki. Nimetatud postkontoreid hoiavad töös kirjakandjad, kes oma tavapärast kanderingi tehes peatuvad postkontoris, hoiavad selle ühe või kaks tundi avatuna ja seejärel jätkavad oma kanderingi. Selle asemel et oma kliente vaid postipunktis oodata, saaks kirjakandja kiiremini oma ringi jätkata ning maaelanikud saaksid oma posti kiiremini kätte. Samuti ei ähvarda sellise postkontori klienditeenindajat koondamine, sest ta töötab ju kirjakandjana. Kirjakandjatel tuleb tööd üha juurde, sest koduteenuse populaarsus kasvab pidevalt.
EMORi möödunud suvel läbi viidud uuring näitas, et postkontorist kaugemal kui 5 km elavad inimesed eelistavad postkontoris käimise asemel kasutada kirjakandja teenuseid. Meie kirjakandjad ongi järk-järgult üle läinud autodega kandele. Külades ja hõreasustusega piirkondades külastavad nad kodusid ning müüvad marke ja ümbrikuid, võtavad elanikelt saatmiseks vastu kirju ja pakke, vahendavad makseid, võtavad vastu nii ajakirjanduse kui ka postimüügipakkide tellimusi.
Konkurentsivõimeline sotsiaalne ettevõte
Oleme Eesti Posti meeskonnaga püüdnud teha kõik selleks, et osutada oma klientidele võimalikult mugavat postiteenust üle Eesti, arendades inimestele vajalikke teenuseid tänapäevastele tingimustele vastavalt ja hoida nii meie ettevõtte elujõulisust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministrile esitatud määruse eelnõu võimaldab küll muuta postkontorite paiknemise põhimõtteid, kuid sellel puudub üks-ühene seos väidetava nimekirja alusel massilise postkontorite sulgemise kavaga ning iga üksiku kontori sulgemine saab olla vaid erand. Eesti Post on teinud ettepaneku muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust lähtuvalt tegelikest inimlikest ja ärilistest vajadustest. Tahame seadustada meie postiljonide vastutulelikkuse, kes võtavad juba praegu inimestelt vastu tellimusi nende kodudes ja vahendavad makseid.
Sama määruse eelnõu järgi tuleb postkontori olemasolu tagada elanike asustustiheduse järgi ? 3000 inimese peale peab olema vallas üks postkontor. Kui inimesi on rohkem, siis peab ka postkontoreid rohkem olema. Seesama määruse eelnõu kohustab Eesti Posti avama lisaks uusi postkontoreid valdades, kus neid praegu ei ole. Uued postkontorid peaksime rajama Piirissaarde Tartumaal, Saugale Pärnumaal ja Kohtlasse Virumaal.
Kui peame valima, kas postkontor või koduteenus, siis oleme seisukohal, et igal konkreetsel juhul valime inimeste poolt paremini vastuvõetava variandi, mis meile ka majanduslikult võimalik on ja mis meile rohkem tulu toob. Kui inimesed eelistavad postkontorit, jääb postkontor. Kui statistika näitab, et inimesed eelistavad koduteenust, eelistame ka meie koduteenust.
Lisaks postkontorile ja koduteenusele oleme tõsiselt süvenenud partnerite otsingutesse, et pakkuda postiteenuseid maapiirkondades enamkäidavates kohtades ? poodides, bensiinijaamades. Seda teenuse osutamise viisi kavandades oleme arvestanud oma väliskolleegide kogemusi, kellest paljud on klientide vähesusest tulenevalt spetsialiseeritud postkontoreid sulgenud ja läinud üle frantsiisisüsteemile, kus postiteenust pakutakse neis kohtades, mida inimesed oma argiste vajaduste rahuldamiseks niikuinii külastavad. Eestil on täna viimane aeg käsitada postiteenust kui saadetiste toimetamist saatjalt adressaadini, selle asemel et pidada igas kohas kahtlases seisukorras postipaleed, mida inimesed ei külasta.
Tähtsaim on Eesti Posti kavandatavate muudatuste juures just see, et püüame suunata oma jõupingutused postiteenuste tänapäevastele nõudmistele vastavaks arendamiseks, et kõigil inimestel, elagu nad siis maal või linnas, oleks neid mugav ja meeldiv tarbida.
PEETER RAUDSEPP,
Eesti Posti juhatuse esimees
