Eesti – paar kriipsujukut ja tühi laulukaar?!

Juhtusin mõni päev tagasi meie põhjanaabrite soomlaste pealinnas sellisele huvitavale näitusele nagu United Buddy Bears. Näituse eesmärk on tutvustada erinevaid riike ning selleks on antud kunstnikele suured karukujulised lõuendid, millel on kujutatud riikidele omast. Kõikide riikide kunstnikud on karu tööpinda maksimaalselt ära kasutanud. Näiteks Taani karule on maalitud Hans Christian Andersen`i muinasjuttude tegelasi. Seda vaadates võib igaüks korraks pöörduda tagasi lapsepõlve ja tuletada meelde “Väikest merineitsit“ või “Pöial-Liisit.”

Minnes edasi, kasvas minus uudishimu Eesti karu vastu — milline ta on ja mida ta Eestist räägib? Jõudes karuni, oli aga pettumus suur. Kunstnik Katrin Koskaru on Eesti karule maalinud tühja laulukaare ja kaklevad kriipsujukud. Eestist see mingit informatsiooni ei andnud ja tegi tohutult nukraks. Tööpinda oli kasutatud minimaalselt ja seegi oli tehtud justkui kiiruga. Mõtlesin, et arvatavasti oleksid minu lapsed suutnud seda paremini disainida. Hakkasin mõtlema, mis on minu jaoks Eestis tähtis – ja tuli küllaltki toredaid mõtteid.  Lapsepõlvest on meelde jäänud Balti kett, mis äratas maailmas suurt tähelepanu. Väga unikaalsed on Eestis toimuvad laulu-  ja tantsupeod. Terve laulukaar on õnnelike ja võimsalt laulvaid inimesi täis, see on läbi aegade meid, eestlasi, sidunud. Pildil oli aga laulukaar tühi! Tegelikkuses on seal aga tuhanded ja tuhanded inimesed!

Samas on meie loodus ilus ja mitmekülgne: rabad ja sood, pisikesed järved, vulisevad jõed, merelaine loksumas vastu  sammaldunud kaldakive. Õrnalt punastavad päikeseloojangud ja kollaselt säravad päikesetõusud.

Ning unustada ei tohiks ka meie kalleid kirjanikke, kes on kinkinud meile kolm unustamatut sõpra Naksitrallide näol, toredaid seiku Kiire ja Tootsiga, meie tugeva Kalevipoja.

i

Miks mitte lisada ka Tartu Ülikool või Pikk Hermann.

Eestist on läbi aegade ka sportlased rahvusvahelisele areenile jõudnud. Üldiselt on meil, eestlastel, palju maailmale näidata ja ka iseendile meelde tuletada. See on palju ilusam ja loomingulisem kui paar kaklevat kriipsujukut.
i

TRIINU

Kirja autori nimi on toimetusele teada

blog comments powered by Disqus