Euroopa Liidus on 20-29aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eestis on olukord selles osas siiski Euroopa Liidu keskmisest parem.
Noorte olukord tööturul on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus olnud pidevalt terava tähelepanu all, seda eriti seoses möödunud ning paljudes EL riikides jätkuvalt kestva majanduskriisiga.
Noorte raskusi tööturule suundumisel võib seletada järjekorrateooriaga, mis paigutab inimesed teatud omadustest lähtuvalt soovitud töökohtade pingeritta. Sõltumata soost, haridusest või etnilisest päritolust, on noorte tõenäosus olla järjekorra eesotsas võrreldes parimas tööeas 30–49-aastastega oluliselt väiksem, kuna neil ei ole veel piisavalt töökogemust ja haridust. Näiteks kipuvad tööandjad kõrgharidusega noorte puhul otse koolipingist tulnutele eelistama sama haridusega, kuid juba töökogemusega inimesi. Siiski jõuab enamik kõrghariduse omandanud noortest lõpuks ikkagi haridustasemele vastavale tööle. Vajalik töökogemus saadakse kooli kõrvalt töötades ja/või madalamatelt positsioonidelt alustades.
Selge on see, et kõrgem haridustase avab rohkem uksi. Käesolevas analüüsis on vaatluse all 20–29-aastased madalama haridusega noored, kellest enamikul on põhiharidus, mõnel ka lõpetamata põiharidus. Analüüs ei hõlma alla 20aastasi, sest enamik neist alles õpib.
Eestis oli 2014. aastal 20–29-aastaste madalama haridusega noorte tööhõive määr 57 protsenti ja töötuse määr 19 protsenti, seega oli üle poole selles vanuses madalama haridusega noortest endale töökoha leidnud. Iga viies tööturul olev madalama haridusega noor alles otsis tööd, mida oli ligi kaks korda enam kui 20-29aastaste noorte seas Eestis keskmiselt. Ligi kolmandik selles vanuses madalama haridusega noortest aga ei olnud tööturul aktiivsed. Seega võib väita, et madalama haridusega noorte tööturunäitajad ei ole kuigi head. Eesti lähiriikides oli aga 20-29aastaste madalama haridusega noorte töötuse määr oluliselt kõrgem – Soomes 24 protsenti ja Lätis ligi 26 protsenti.
Valdavas osas EL liikmesriikides kehtis madalama haridusega noorte puhul seaduspära, et mida kõrgem tööhõive määr, seda madalam tööpuudus. See seaduspära kehtis ka Eestit lähiriikidega võrreldes: Eesti madalama haridusega 20-29aastaste seas oli tööhõive määr kõrgem kui Soomes (42 protsenti) või Lätis (ligi 49 protsenti). Esmapilgul triviaalsena tunduv seos ei pruugi seda tingimata olla, kuna madalam hõive võib tähendada hoopis seda, et riigis on selles vanuses õppivate noorte osatähtsus suurem.
Miks siis on Eesti madalama haridusega noored võrreldes enamiku EL riikidega paremas seisus? Põhjusi on mitu. Eesti majandus on kriisist mõnevõrra kiiremini taastunud. Samuti on viimasel ajal süvenenud tööjõupuudus eelkõige madalama palgatasemega ametialadel, kus näiteks põhiharidus võimaldab hakkama saada ja nõutavaid tööülesandeid täita. Samuti on ligi kümnendik meie madalama haridusega noortest leidnud endale töökoha välismaal.
SIIM KRUSELL, statistikaameti peaanalüütik
