?Vooremaal on olemas maastikukaitseala, kuhu selline teema hästi sobib, erinevate variantide vahel valides tundus Jõgevamaa osakonna pakkumine kõige parem,? ütles Eesti Looduskaitseseltsi esimees Juhan Telgmaa. Kokkutulekuid püütakse korraldada võimalikult erinevates paikades.
Kahe päeva jooksul peeti mitmeid ettekandeid. Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep rääkis Jõgevamaa loodusest ja selle kaitsest, Palamuse vallavanem Urmas Astel andis ülevaate looduskaitset vajavatest hoonetest Palamuse vallas ning veterinaarpõllumees Jaan Koll tegi ülevaate põllupidamisest ja karjakasvatusest Joosep Tootsi ajast tänapäevani.
Looduskaitsjad tutvusid ka Voore kui endise kolhoosikülaga, mis on taas elule aidatud, seal töötab aktiviseerimiskeskus ja külalistemaja, tutvuti pargi laiendusega ja istutati sinna tamm.
Üllatusena oli kokkutulnutele Vooremaa kujunemisest rääkima Ivar Arold. Voorel oli loodusehuvilistele söömiseks lauale pandud eestimaised marjad, mis väga hästi vastu võeti.
Saare mõisa juures väideldi teemal ?Vooremaa – kas rikas või vaene?? Avati Helve Remmeli mälestuskivi. Remmelile läks Vooremaa saatus korda, ta kajastas looduskaitseteemasid aktiivselt ka leheveergudel. Kohaletulnuil oli hea meel, et kivi sai avatud just seal, kus Helve Remmel kunagi kivihunniku otsas istuda ja võileiba süüa armastas.
Vooremaa Maastikukaitseala direktor Aita Saksing püüdis oma kõnes lahti mõtestada maastikukaitse teema nii Vooremaal kui ka Eestis. Tähtis on, et inimene ja loodus on üks tervik ja inimene ei tohi maastikku jäädavalt kahjustada. Saksing ütles, et meie vanaemad ja vanaisad suutsid säästlikult majandada, niiviisi peaksime loodusesse kui imesse suhtuma ka tänapäeval.
“Vooremaa loodus on maailmas ainulaadne,? ütles maavanem Aivar Kokk. Tema hinnangul on Jõgevamaa üks eeliseid kaunis loodus. “Usun, et ka Jõgevamaa inimesteni jõuab teadmine, et loodust on vaja hoida,” märkis maavanem.
Vooremaa maastikku, selle kujundamist ja ka kujundamisel tehtud vigu käidi oma silmaga ka vaatamas. Teekonnal pöörati tähelepanu häirivatele teguritele nagu tootmishooned, võõra ja sobimatuna mõjuv männihekk ning mürgised taimeliigid nagu sosnovski putk.
Eesti Looduskaitse Seltsi jõgeva osakonna esinaine ja looduskaitsespetsialist Ene Ilves, kes ka korraldajana ametis oli, ütles, et kokkutulnutelt saadud tagasiside oli väga positiivne, kiideti kokkutuleku hea läbiviimise eest. Kokkutulekut aitas korraldada Vooremaa Maastikukaitseala administratsioon.
Ilves tutvustas kokkutulnuile koos Jüri Morozoviga Saare mõisa minevikku, olevikku ja tulevikku. ?Tulevikus tahame propageerida maitse- ja ravimtaimede kasvatamist ja kasutamist, et põllud ei jääks sööti ja kohalikud tööd leiaksid. Tahame korda teha ka aida ja valitsejamaja,? ütles Ilves.
Tänaseks on looduskaitseseltsi põhitegevuseks peamiselt keskkonnateadlikkuse tõstmine ja looduskaitse propageerimine. Eesti Looduskaitse Seltsil on üle Eesti 42 osakonda. Telgmaa sõnul on töö osakondades väga erinev: mõned tegutsevad väga aktiivselt, teistes on tegevus minimaalne.
EVA KLAAS
