 |
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) jättis 70 protsenti oma toodangust eksportiva Palal tegutseva osaühingu Haberek välismessitoetuseta, väites, et firma peaks enne tõestama ekspordivõimelisust. |
Habereki juht ja omanik Gunnar Mõru küsis möödunud aasta lõpus EASilt välismessitoetust. Mees soovis osaleda oma ettevõttes toodetud kümblustünnidega neljal messil Austrias, Saksamaal, Shveitsis ja Soomes.
EAS teatas, et nende hinnangul kümblustünne piiri taga ei taheta, st pole tegemist ekspordivõimelise tootega.
Mõrule saadetud kirjas märkis EAS, et taotluses esitatud ekspordi käibekasvu prognoosid on ülehinnatud.
EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Erki Peegel ütles, et kui ettevõtte käive oli 2008. aastal 1,5 miljonit ja käesolevaks aastaks prognoosivad nad käibeks 14 miljonit, siis on selge, et praeguse majanduslanguse tingimustes on see ülehinnatud. “Kui ettevõtte käive tõesti kümme korda kasvab, siis seda saab ju lihtsalt tõestada,“ lisas ta. “Samas on võimalik prognoosi ka täpsustada ja ümber vaadata,“ märkis ta.
Tegi põhjaliku eeltöö
EASi kirjas ettevõttele seisis ka, et pole leidnud selget tõendamist taotluses märgitud konkurentsieelis, kuna Eestis on vähemalt 15 kümblustünnide valmistajat.
Gunnar Mõru sõnul valmistab tema kümblustünne omamoodi ja sarnase tehnoloogia kasutajaid Eestis rohkem polegi, seega pole ka tootjate vahel konkurentsi. “Mis konkurentsieeliseid ma saan siis välja tuua,“ küsis ta.
Gunnar Mõru ütles, et EAS käskis tal tõestada kümblustünnide müügiedu väljaspool Eestit, siis antakse ka raha. “Siis pole mul seda raha ju enam vaja,“ märkis ettevõtja.
Veel seisis EASi äraütlemiskirjas, et taotleja organisatsiooniline võimekus on nõrk ning finantsvõimekus pole piisav, viimaks ellu taotluses näidatud tegevusi.
“Antud toode pole teadmiste- ja tehnoloogiamahukas, tegemist ei ole olulist lisandväärtust tootva ekspordiartikliga,“ seisis EASi põhjenduses.
Gunnar Mõru on nõutu, sest kümblustünne tootes väärtustab ta puitu. Mis puudutab toote teadmiste- ja tehnoloogiamahukusse, siis tõepoolest, kümblustünni valmistamisel pole Haberekis kasutusel ühtegi tuliuut automatiseeritud tööpinki.
Pala ettevõtja ei läinud välismessitoetust saama eeltööta. Ta tellis turu uuringud ning lasi põhjaliku töö teha firmas Pippen, enne kui asus toetust taotlema. “Ma ei võtnud mingeid andmeid laest, mind aitasid asjatundjad,“ lisas ta.
Erki Peegel ütles, et kui taotluse tegemisel on kaasatud vabaturu konsultant, siis peaksid firma töötajad temaga väga tihedat koostööd tegema, muidu võib juhtuda, et vahele tuleb väga palju infomüra.
Kasumi saab vahendaja
Mõru ekspordib kümblustünne Soome, Norrasse, Shveitsi ja Saksamaale, läbirääkimised käivad Suurbritanniaga.
“Soomlane teab, mis on kümblustünn, ta enam ei uuri, vaid ostab konkreetset asja,“ lisas ta.
Messidel jäi Mõrul käimata. Tema toodangut müüvad vahendajad ja nemad saavad ka vaheltkasu.
“Vahendaja teenib praegu rohkem kui tootja,“ märkis Mõru. Tema hinnangul olnuks vahendustasu mitu korda suurem kui messidel osalemise tasu, kuid kahjuks polnud ettevõttel mullu messidele minekuks vajalikku raha kohe välja käia.
Peegel soovitas leppida kokku aeg EASi Tartu kontoris ning tulla taas läbi rääkima, parandada plaani ja esitada uus taotlus. Võimalusel tuleks kaasata ka ekspordiplaani koostada aidanud vabaturu konsultant.
“EASil töötavad välisriikides oma esindajad, nemad oskavad samuti head nõu anda. Ei taha uskuda, et nüüd on kõik läbi ja rong läinud,“ lisas ta.
OÜ Haberek on registreeritud 1998. aasta 18. juunil. Algselt asutasid ettevõte kolm meest puidu kuivatamise teenuse pakkumiseks. Et kuivatite ehituseks vajalikku raha kokku ei saadud, siis puidu kuivatamisega ei alustatudki.
2003. aastani oluliselt suurt majandustegevust ei toiminud, seejärel hakkas firma osanik Gunnar Mõru Haberek OÜ nimel saematerjali vahendama. Kuni 2008. aasta keskpaigani olid kaks osanikku firmas passiivsed, seejärel loobusid nad oma osalustest.
iii
HELVE LAASIK
