Möödunud laupäeval Põltsamaa lauluväljakul peetud peol astusid üles mitmed rahvatantsurühmad ja laulukoorid. Peo peakorraldajaks oli ühenduse “Kuldne iga“ esinaine Maire Lainurm ning peo läbiviimist ohjas sõnakas Hilja Vaade. Tänavune eakate pidu oli pühendatud Eesti rahvuslipu 125. sünnipäevale.
Peo avasõnad öelnud Hilja Vaade sõnul võivad nad tõepoolest rõõmu tunda sellest, et Põltsamaa eakate ühendust veab tegus ja hea suhtlusoskusega naine Maire Lainurm. Hilja Vaade tõdes, et organiseerimine pole tegelikult kuigi meeldiv töö. Mitte seetõttu, et see ületamatuid raskusi või liialt suure töö koormuse põhjustaks. Hoopis sellepärast, et alati leidub inimesi, kes mistahes tasemel või kombel läbi viidud üritustesse väga kriitiliselt suhtuvad ja arvavad, et toimunud pidu või mingi muu sündmus kohe mitte kusagile ei kõlba.
Ent ega kriitikute arvamuste pärast siis tujul langeda lastud ning kes kohal olid, võisid veenduda selles, et Põltsamaa lauluväljaku laululava laudadel võis näha vägagi heal tasemel kollektiivide ja esinejate etteasteid.
Erilise tähendusega aasta
Liiati oli Põltsamaa eakate peol tänavu hoopis sügavam tähendus ja roll kui varem. Seda põhjusel, et pidu oli pühendatud Eesti rahvuslipu 125. aastapäevale. Alles hiljuti jõudis laiema avalikkuse ette teade sellest, et meile kõigile nii tähtis ja kallis sinimustvalge riigilipp on valmis õmmeldud just nimelt Põltsamaal. Lisaks lipu auväärsele aastapäevale tähistame tänavu ka muuseumi aastat.
Eakaid tervitama tulnud Põltsamaa abilinnapea Sven Lass avaldas head meelt selle üle, et auväärses eas inimesed midagi teevad ja teha tahavad. Abilinnapea sõnul kuulevad nad oma igapäevatöös sageli sellist ütlust – tehke. Hoopis harvem kuuleb selliseid väljaütlemisi, kus inimesed räägivad sellest, mida nad ise ära on teinud või veel teha plaanivad. “Seda suurem heameel on mul öelda tänusõnad Maire Lainurmele, kes juba 11 aastat järjest nii raske koorma enda kanda on võtnud,“ tegi Sven Lass kummarduse peo peakorraldajale.
Lassi sõnul on laulu- ja tantsurahva jaoks tänavune aasta olnud väga erilise tähendusega, sest lauldud-tantsitud on nii Peipsi kallastel Jõgevamaa laulu- ja tantsupeol kui ka suurel ühes hingamise peol Tallinnas.
Erilist rõõmu võivad Lassi sõnul tunda eakad aga sellest, et just nende pidu on ilmataat õnnistanud võrreldes kõigi varasemate suviste pidudega konkurentsitult kauneima ilmaga. Sven Lass avaldas lootust, et tahe ise teha kestab edasi ning eakad võivad ka edaspidi suvisel peol jälle kokku tulla, olgu siis peo järjekorranumbriks 20, 30 või veelgi suurem arv.
Ettevalmistustega alustati varakult
Laulude, tantsude ja pillilugude vahel rääkis Hilja Vaade peolistele sellest, kuidas sündis nii palju aastaid tagasi esimene sinimustvalge lipp ja kuidas see kauges ajaloos üliõpilaskorporatsioonile mõeldud lipust Eesti rahvuslipuks kujunes.
Küsimusele kui kaua suvise eakate peo ette valmistamine aega ja vaeva nõuab, vastas Maire Lainurm, et tegelikult alustatakse sellega juba peole eelneval sügisel, mil huviringid hooajaga pihta hakkavad. Programm seatakse kokku kevadel. Laupäevasel eakate päeval tundus osavõtjaid natuke napilt olevat, kuid samas olid nad kogunenud pingiridade varjulisematele servadele, mistõttu lava poolt vaadatuna nähtav rahvahulk ehk tegelikust väiksemaarvuline olevat paistis. Maire Lainurm tundis head meelt selle üle, et abilinnapea leidis aega ja võimalust linna eakamaid inimesi tervitama tulla. Peakorraldajana pole Maire Lainurm siiani ka rahahätta sattunud, sest ta on ise peo läbi viimiseks projekte kirjutanud ning peo teoks saamisele on alati õla alla pannud ka piirkonna kohalikud omavalitsused.
Maire Lainurm oli rõõmus ka selle üle, et Põltsamaale olid leidnud võimaluse kohale sõita mitmed külaliskollektiivid ja esinejad, teiste seas Pärnu tantsuansambel “Elulust,“ kelle etteaste pälvis eriti kiitvaid hinnanguid. Kuid külalisi oli veel Paidest, Aravetelt ning Kaareperest.
iii
TOOMAS REINPÕLD