See on kindlasti ka Rahvaliidu rõõm, sest oleme alati seisnud pensionäride parema käekäigu eest ning üks meie valimislubadus ? tõsta pension kolme aasta jooksul vähemalt 3000 kroonile ? saab täidetud. Seda enam, et pensionitõus muudab inimväärsemaks neljandiku Eesti elanike elu.
Kevadel moodustatud valitsusliidu koalitsioonilepingu järgi oli kavas tõsta vanaduspension käesoleva aasta1. juulist 2700 kroonile ning järgmise aasta 1. aprillist 3000-le.
Tuleva aasta aprillis pension 3008 krooni kuus
Valitsus on selle eesmärgi auga täitnud ? Riigikogu võttis hiljuti vastu seaduse, mille järgi on keskmine täisvanaduspension 1. juulist alates 2726 krooni ja tuleva aasta 1. aprillist 3008 krooni kuus.</P>
Vanema põlvkonna, meie emade-isade, vanaemade-vanaisade elujärje paranemise üle tasub rõõmustada meil kõigil, sest oleme tänase ühiskonna eest tänu võlgu just praegustele eakatele, kelle elutööga on meie Eestit hoitud.
Nüüd oleme oma majandusega jõudnud niikaugele, et saame pisutki nende vaevast hüvitada, lasta eakatel osa saada hüvedest, mida nad ise pikkade aastate jooksul on loonud. Kahtlemata on kiirendatud pensionitõus märk sellest, et meie ühiskond hakkab järjest enam hindama sotsiaalseid väärtusi ning seab poliitikas esikohale inimese. Inimese, kelle jaoks ju riik üldse eksisteerib. Ja on hea meel näha, et Riigikogus esindatud erakonnad hakkavad seda mõistma.
Rahulolu ja kindlustunnet peaks eakatele andma ka teadmine, et praegune pensionitõus pole pelgalt ühekordne populaarne otsus ? tõus jätkub ka edaspidi, ning siis juba kõrgemalt pensionimääralt.
Kasvuindeks sõltub mõistagi eeskätt sotsiaalmaksu laekumisest. Raha, ka riigi oma, saab jagada täpselt niipalju, kui seda rahakotis on. Riigi rahakotti aga täidavad tänased töötegijad ja ettevõtjad, nii et nende panusest sõltubki pensionäride käekäik. Tänastel pensionäridel tuleb vaid soovida, et riigi jõukus kasvab, siis paraneb kindlasti ka nende elujärg.
Tulevastel pensionäridel on see hea võimalus, et nemad saavad jõudumööda ka ise oma vanaduspäevi kindlustada ? juba mitu aastat panustada nii teise kui kolmandasse pensionisambasse.
Eesti pensionär üks Euroopa vaesemaid
Rahvaliit võib rahul olla ka sellega, et jõustub meie põhimõtteline taotlus ? vanaduspensioni kasvuga samas tempos suurenevad ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension, millest toitjakaotuspensioni tõstmine on olnud just Rahvaliidu algatus. Oleme koalitsioonipartneritele tänulikud, et nad on meie püüdlusi toetanud ning oleme üheskoos suutnud eakate vaeva veidigi tasuda.
Kahjuks on lähiminevikus tehtud pensionipoliitikas möödalaskmisi, mida annab tagantjärele tükk aega siluda. 2001. aastal surusid Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad Riigikogus Rahvaliidu vastuseisust hoolimata läbi kogumispensionide seaduse koos sotsiaalmaksuseaduse vastava muudatusega.
Selle järgi kantakse iga kohustusliku kogumispensioniga liitunu isikustatud sotsiaalmaksust 4 protsenti isiklikule kindlustuskontole. Rahvaliit on pidanud 4 protsendi väljaviimist riiklikust pensionikassast ebaõigeks ning nõudnud selle summa kompenseerimist riigieelarve muudest vahenditest.
Eeskätt meie nõudmisel ongi hakatud seda tegema ? esimene eraldis tehti 2004. aasta lisaeelarvega.
Eakate käekäik on meie ühine mure, sest Eesti pensionär on üks Euroopa vaesemaid. Ja pensionäri ei lohuta teadmine, et elu paraneb kümne või kahekümne aasta pärast ? tema peab elama täna ja praegu. Seda paremat elu ei anna enam kuhugi edasi lükata. Sellepärast peame iga päev mõtlema sellele, et kõikvõimalike näitajate seas näpuga rida ajades ja riigi edukust hinnates ei jätaks me kahe silma vahele kõige tähtsamat ? inimest.
MARGI EIN,
Riigikogu liige, Rahvaliit
