Neliteist aastat tagasi avas Ants Rummel Avinurmes oma kodumaja hoovis tühjalt seisnud majandushoones Aasa puhkemaja, kus pakub tänini nii seljakotimatkajatele kui ka töö tõttu Avinurmes viibijatele taskukohast majutusteenust.
Viimastel aastatel peamiselt teraviljakasvatusega tegelev ettevõtja Ants Rummel on Avinurmes tuntud nii kauaaegse vallavanemana kui ka aktiivse vabatahtlikuna. Ta on Avinurme Pritsimeeste Seltsi juhatuse liige, osaleb Avinurme puhkpilliorkestri ja Kaitseliidu Alutaguse maleva tegevuses ning veab kohalikku pensionäride terviseklubi. Ülemöödunud aastal pälvis Ants Rummel presidendilt aasta vabatahtliku tiitli.
Puhkemaja avamise tingis elu
Aasa puhkemajaga tegeleb 180 hektaril nisu, rapsi ja otra kasvatav Ants Rummel enda sõnul rohkem hobikorras. “Puhkemaja avamise vajaduse tingis elu,” lausus ta 2003. aastal külalistele avatud hoone algusaegu meenutades. “Avinurmes ei olnud tol ajal võimalik pakkuda külalistele öömaja. Iga pere uksed on siin loomulikult oma külalistele avatud, kuid võõrastele inimestele ei olnud meil midagi.”
Nii pööraski Ants Rummel pilgu oma Aasa tänaval, kodumaja hoovis, jõude seisva ühekordse majandushoone poole. Maja remonditi ning seal avati kolme magamisruumi ning viie kohaga puhkemaja. “Hoones euroremonti väga palju tehtud ei ole, kõik on rohkem selline nostalgiline,” märkis Rummel. “Kõik elementaarne on samas olemas. Hea rahulik koht, kus on võimalik ennast korralikult välja puhata.”
Pärast Aasa puhkemaja avamist renoveeriti Avinurme peatänava ääres hosteliks ka endine haigla, kuid see hoone on juba mitmendat aastat müügis. “Avinurme on selline koht, kuhu suured rühmad väga tihti ei satu ning suurel majutusasutusel on siin ennast väga raske ära majandada,” teab Rummel. “Meilgi on mõned kuud täitsa tühjad olnud, aga praeguste hindade juures suudame vähemalt hoone küttekulud ära katta.”
Turismiseaduse nõuete kohaselt on puhkemaja puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.
Külalised teevad ise süüa
“Puhkemaja on ainus majutusasutuse tüüp, kus ei pea pakkuma hommikusööki,” ütles Ants Rummel. “Meie puhkemaja külalised teevad ise süüa ‒ näitame neile meie võimalused ära ning nad saavad ise hakkama. Söögitegemise võimalused on majas olemas, kasutada saab nii pliiti kui ka mikrolaineahju. Kraanist tulev vesi vastab nõuetele ning ruume käib iga-aastaselt kontrollimas ka päästeamet.”
Kui tavaliselt mõeldakse puhkemajade all kohti, mida saab üürida pidude või ürituste korraldamiseks, siis Aasa puhkemaja sedalaadi teenust ei paku. “Asume ju eramajade kvartalis ning kõige tähtsam on ikka naabritega hästi läbi saada,” lausus Ants Rummel. “Esimene kord jääks ju ilmselt ka viimaseks,” lisas ta.
“Peame tagama naabritele öörahu ning siiani ei ole meile etteheiteid tehtud,” märkis Rummel. “Asume ju ise kõige lähemal ning saaksime ka külalised kiirelt korrale kutsuda, kui midagi juhtuks. Aga enamasti ei sega nemad meid ja eks me katsume ka mitte väga palju nende ellu sekkuda, n-ö semutsemist ei ole ning siin puhkavad tööinimesed teavad ise, kuidas on neil kõige parem uueks päevaks energiat koguda.”
Töömehed ja seljakotituristid Euroopast
Ants Rummeli sõnul on suviti Aasa puhkemaja põhilisteks kasutajateks Eestit külastavad turistid, muudel aastaaegadel kasutavad maja eelkõige tööalaselt Avinurmes viibivad inimesed.
“Üürime puhkemaja korraga välja vaid ühele seltskonnale,” lausus Ants Rummel. “Mõnikord ongi seetõttu nii, et kolm kohta on täidetud ja kaks tühjad, aga me ei soovi erinevaid seltskondi omavahel kokku panna.”
Tööalaselt kasutavad Aasa puhkemaja teenust eelkõige Avinurme ümbruskonnas tegutsevad teede ja hoonete ehitajad ning metsatöölised. “Siinkandis toimuvate tee-ehituste ajal oleme sageli pakkunud majutust kolmele-neljale ehitajale, kes saavad ka oma tehnikat maja juures hoida,” ütles füüsiliselt isikust ettevõtjana tegutsev Rummel. “Metsamehed töötavad vahetustega harvesteride peal, masinad on ööpäevaringselt töös ning juhid käivad kordamööda siin puhkamas.”
Suvel satuvad Aasa puhkemajja aga sageli Euroopast tulnud turistid. “Eestisse tullakse näiteks rattamatkale ning guugeldades leitakse ka meid üles,” märkis Ants Rummel, kelle klientide hulka on kuulunud nii itaallasi kui ka sakslasi. “Euroopast tulevadki siia põhiliselt seljakotimatkajad, kellel ei ole majutusasutustele väga suuri nõudmisi.”
Aasa puhkemajas teenindatakse kliente neljas keeles, vajadusel saadakse hakkama ka teistes keeltes rääkivate külalistega. “Oskan saksa, soome, vene ning loomulikult eesti keelt, inglise keelt ma aga väga palju ei valda,” ütles Ants Rummel. “Ükskord tulid siia aga hispaanlased, kes rääkisidki vaid hispaania, itaalia ja inglise keelt. Kaks perekonda tulid lennukiga Riiga ning võtsid sealt ringisõitmiseks rendiauto. Ühist keelt meil küll ei olnud, aga saime suhtlemisega hakkama. Lapsed tulid inglise keelega natuke appi, ka reisivad inimesed oskavad ja suudavad alati kontakti saavutada. Erilisi nõudmisi hispaanlastel ei olnud, samas leidsid ka nemad siit mõndagi enda jaoks huvitavat. Pugesid peadpidi ahju ja ei saanud aru, milleks selline asi vajalik on, pidin seletama,” lisas puhkemaja pidaja muiates.
Siiani pole aga Aasa puhkemajja sattunud külalisi naaberriigist Venemaalt. “Eestis reisivaid narvalasi käib siin küll tihti, kuid Venemaalt ei ole veel kedagi olnud,” ütles Rummel. “Aga tavaliselt ongi ju nii, et kui venelane juba reisib, on tal ka tagataskus piisavalt raha ning ta tahab saada vaid parimat.”
Puhkemaja algusaastatel olid Ants Rummelil ka laiendusplaanid, nüüdseks on neist aga loobutud. “Algul oli näiteks plaanis hoonele ka teine korrus peale teha, kus oleksid mõned suuremad ruumid, kuid lõpuks saime aru, et sellel ei ole mõtet,” lausus ta. “Oleme siin kinnistul n-ö karbis, naabrid ümberringi, ning arenemiseks ei ole lihtsalt enam ruumi. Saame tegeleda vaid maja viimistlemise ning hooldamisega.”
MATI ALEV
