Avinurme raudtee pikeneb jaamahooneni

Nõukogude ajal võeti Eestis üles kõik kitsarööpmelised raudteed.  Avinurmes said huvilised siiani sõita väikese kitsarööpmelisel raudteel liikuva rongiga, seda ainult 173,5 meetrisel lõigul, mis on taastatud kunagisest Mustvee-Sonda 63 kilomeetri pikkusest raudteest.  Eelmisel aastal avati Avinurmes omaaegse välimuse tagasi saanud vaksalihoone, milleni nüüd veidi enam kui kilomeetri pikkune raudtee välja ulatub.


Teisipäeva ennelõunal oli hetk, kui nii olemasoleva raudteelõigu pikendusena jätkatud kui ka vaksali hoone poolt vastu ehitatud relsid omavahel kokku ühendati. MTÜ Avijõe Seltsi poolne projektijuht Enno Strauss lausus, et peale seda, kui rong rajataval raudteelõigul liikuma hakkab, jääb küüdivagun, kuhu on kirjutatud kõigi Avinurmest küüditatud inimeste nimed, rongi koosseisust maha.

Vahendid vaja modifitseerida

Enno Strauss lausus, et on erialalt küll metsamees, ent raudteega kokku puutunud alates sellest ajast kui Avinurme 173,5 meetrine raudteelõik 18 aastat tagasi taastati ja seal rong liikuma hakkas. „Praegune olukord on niisugune, et kunagise raudteetammi alune maa anti ära RMK-le. Nüüd õnnestus maad taotleda endise raudteetammi kõrval olevale maale,“ rääkis Strauss.

Töid teostava Go Track OÜ projektijuht Matti Vanaisak lausus, et enne töödega alustamist viisid nad ennast kurssi, kuidas üldse kitsarööpmelist raudteed ehitati. Selle tõestuseks tutvustas ta 1938. aastal välja antud raudtee ehitamise ja korras hoidmise juhendit. Vastavalt sellele tuli neil ka oma tööriistad ära modifitseerida.

„Tänapäeval kasutatakse selliseid relsse, mille meeter kaalub 50–65 kilogrammi, siis kitsarööpmelise raudtee relss kaalub 24 kilogrammi meeter. Samuti on relsside ristlõige erinev,“ võrdles projektijuht kitsa- ja laiarööpmelise raudtee erinevusi. „Ka relsside lõikajad ja naelte liipritesse lööjad tuli modifitseerida,“ lisas ta.

Vanaisaku sõnul on raudtee ehitamine sujunud plaanipäraselt. „Praegu on käimas kolmas raudtee ehitamise nädal. Esimesel nädalal demonteeriti 150 meetrit olemasolevat raudteed, ehitati valmis muldkeha pealmine osa, kontrolliti see üle ning veeti laiali liiprid ja relsid,“ rääkis Vanaisak.

Teisipäeval oli käsil raudteerelsside monteerimine ning alustati ka ballasteerimine, ehk killustiku paigaldamist liiprite vahele. Selle käigus rihitakse raudtee sirgeks. Samuti muudetakse laugemaks tõusud ja langused.

Raudtee valmib toetajate abiga

Raudtee ehituse eestvedaja MTÜ Avijõe Selts juhatuse liige Eve Strauss lausus, et tema kõige suuremaks ülesandeks on olnud raudtee ehitamiseks raha leida.

„Lõplikku summat veel hetkel öelda ei saa, aga raudtee ehitamise projektikohaseks maksumuseks on 155 000 eurot. Raha oleme saanud projektidest ja meid on tublilt toetanud kohalikud ettevõtjad, tuttavad ja lausa tuttavate tuttavad. Rahaliselt oleme saanud kõige suuremat toetust Ida-Virumaa kohaliku omaalgatuse programmist. Eelmisel aastal valminud jaamahoone ehitamiseks saime raha Peipsi-Alutaguse Koostöökoja kaudu Leader-programmist. Raudtee ehitamiseks ja tehnilise projekti koostamiseks vajaliku summa saime samuti Leader-programmist, relsside ostmiseks Mustvee vallalt. Ka inimeste rongiga sõidutamisega oleme natuke raha teeninud. Kohalikest ettevõtetest on meid kõige rohkem toetanud Birger OÜ, eelkõige transporditeenusega,“ rääkis Eve Strauss tunnustavalt ettevõtmisele õla alla pannud toetajatest.

Küsimusele, sellest kas kunagi võiks see raudtee tõepoolest Mustveesse välja ulatuda, vastas Strauss, et kui Mustvees oleksid valimised läinud teisiti ja seal oleks võitnud Keskerakond, eesotsas Max Kauriga, oleks see idee võinud reaalsusekski saada.

„Kuid kõik on võimalik. Esialgu võiks selle raudtee Peressaareni välja ehitada. Tore on teada, et laulupeo tuli võetakse raudteesillal rongi peale ja sõidutatakse jaamahoonesse, kus see Ida-Virumaa rahvale üle antakse,“ rääkis Eve Strauss.

Raudtee äärde paigaldatakse infotahvlid, mis annavad ülevaate sellest, kuidas metsamajandus on arenenud, kuidas aitas sellele kaasa raudtee areng. Ehitamisel olev raudtee avatakse pidulikult 22. juunil, päev enne Avinurme kuulsa tünnilaada toimumist.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus