Sellel kolmapäeval koguneb taas paarikümne inimese ringis. Et kivide teemaga on parasjagu jõutud Enn Kippeli omaaegse elupaiga tähiseni, on Asta Paeveer kutsunud seekord Kippeli elust ja loomingust kõnelema kauaaegse emakeeleõpetaja Ene Söödi. Viimane on koostanud üsna pika ja põhjaliku ettekande. Saadakse teada mõndagi, mida seni kusagil õieti kajastatud ei olegi, sest möödunud aastakümnetel pole teatavasti Kippelist eriti räägitud. Põhjalikumalt heidab Ene Sööt aga valgust raamatule “Kuldvasikas”, mis üsna tuntavalt kirjeldab just omaaegset Jõgevat ning siin aset leidnud sündmusi.
Nagu ikka, seisab uus kokkusaamine ees kahe nädala pärast. Ilmselt jätkatakse siis Kippeli teemal koos Eino Veskisega. Edasi on plaanis Siimusti ja Eeva Niinivaaraga seonduv.
Ja juttu jätkub kauemaks
Enamasti valmistab kodulooringi kokkusaamiseks kaks korda kuus teema ette juhendaja Asta Paeveer ise. Et tegu on linna pensionäride ühenduse huviringiga, siis teatavasti raha lektoritele maksmiseks ei leidu. Seda enam on juhendajal põhjust tänulik olla neile, kes aastate jooksul omast ajast ja vabatahtlikult üht või teist teemat lahti harutada on aidanud. Sellised inimesed on Laine Luud, Alli Stamm, Evi Täht, Eino Veskis, Epp Järv, Margit Nirgi, Asta Leiten, Maimu Valdmann, Hillar Ümar jt.
Et juhendaja Asta ise on pidevalt sügavat huvi tundnud kõige vastu, mis puudutab kodulugu, rahvapärimusi jms, paljude aastate jooksul rohkesti selleteemalisi materjale kogunud ja süstematiseerinud ning ennast asjaga mitmel moel kursis hoida püüdnud, siis ei valmista talle vastavate teemade ette valmistamine ka erilisi raskusi. Pigem vastupidi. “Kui asi endale huvi pakub, siis pole miski koormav, vaid tahad kõike ka teistega jagada,” leiab ta.
Vahel pakub elu ise seoseid ja avastusi ning mõnikord tekivad huvitavad ideed ühiste arutluste käigus. Nii kujuneb uusi teemasid ja on põhjust asjadesse järjest enam süveneda ehk nagu Asta ise ütleb: “Juttu jätkub kauemaks”.
Samas ei ole eesmärgiks seatud teemasid ka ülemäära laialdaselt käsitleda. “Kõneleme tõesti rohkem vaid sellest, mis puudutab konkreetselt Jõgevat ja lähiümbrust, et inimesed teaksid, mida see paik, kus nad elavad, endast kujutab ja missugused tuuled siit kõik üle on käinud,” ütleb Asta. Pealegi on suurem osa ringi liikmeid erinevatel aegadel Jõgevale tulnud ja eks neil ole huvitav teada saada, mis siinsete paikadega seostub. Põlised jõgevlased on teatavasti koondunud oma, 1938. aasta klubisse linnavalitsuse juures.
Oma silm on kuningas
Esimene kokkusaamine oli 2001. aasta sügisel. Edasi on kujunenud nii, et kokku tullakse koolilastele kohaselt septembrikuus ja õppeaasta lõpetatakse kevadel ühise ekskursiooniga, mille marsruut seostatakse päevakorral olnud teemaga. Nii näiteks on käidud ajaloolistes paikades Laiusel, Kärde Rahumajakeses, Paduveres Läänemardi talus, Kuristal, Kuremaal, Siimustis jm. Simunasse mindi aga uurima paika, kust Pedja jõgi alguse saab. Uudistamas on käidud ka Kalevipoja legendidega seotud kohti. Kui kõne all olid vanade eestlaste elu-olu ja uskumused, käidi võrdluseks ära ka Mustvees ja Kasepää vanausuliste kirikus. Ekskursioonidel käivad ringiliikmed muidugi oma raha eest. Möödunudsügisene sõit Põltsamaale sealse Sõpruse pargi kiviskulptuure vaatama sai teoks aga linna pensionäride ühenduse abiga.
Parasjagu käsil olevat on juhendaja üritanud elustada ka muul moel. Eelkõige on ta kasutanud oma isiklikke tutvusi ja sidemeid ning kutsunud kohale neid, kellel endal asjadega otseseid seoseid või mälestusi. Kui kõne all oli linnaeelne aeg, käis näiteks kunagisest Jõgeva külast pärit Hilda Nuudi rääkimas endisaegsest seltsitegevusest. Põlise jõgevlasena oli omaaegsest kultuuritegevusest nii enda kui ka vanemate mälestuste põhjal mõndagi rääkida Evi Tähel. Epp Järv (Pastarus) kõneles aga oma ema ja isa elust ning tööst, kellel on olnud oluline osa siitkandi kultuuriloos.
Eestlaste saunakultuurist rääkides hargnes jutt Siberi-eestlaste elu-olu juurde, sest nagu selgus, tuli neil kivide puudumise tõttu kerisekive jõe põhjast hankida. Selle teema juures oli ringi liikmel, Siberis sündinud Anna Gusseval selleaegsest elust palju kõnelda, mida ka suurima huviga kuulati. Oma mälestuste põhjal on Anna Gusseva varem Eesti Rahva Muuseumilegi rohkesti kaastööd teinud.
Jõgeva haigla ajaloost ning tööst vanas haiglahoones tegi ettekande kauaaegne haiglatöötaja Laine Luud. Ülevaate Jõgeva postiteenistuse ja side ajaloost tegi nendes asutustes pikka aega töötanud Alli Stamm. Hillar Ümar kandis ette uurimuse Siimusti savitööstuse ajaloost, Ants Nurk rääkis Vabadussõja sündmustest Jõgeval ja ümbruskonnas, Jõgevalt pärit kuulsustest aga kõneles Eino Veskis.
Lemmikteema Kalevipoeg
Asta Paeveer hakkas erilise hoolega Jõgeva ümbrust puudutavat kõikvõimalikku koduloolist materjali uurima ja koguma alates 1981. aastast, kui temast sai tollase Pioneeride Maja rahvaluuleringi juhendaja. Palju aitasid ka giidide kursused, mis tekitasid huvi järjest enam ise edasi uurida. Eriti haaravalt oskas ümbruskonda tutvustada Helve Anton.
Hilisemas noortemajas pidas Asta loenguid õpetajatele nii eestlaste muistsetest usunditest ja kommetest kui ka muudel koduloolistel teemadel.
Ta kahetseb, et praegu ei õpetata koolides sel määral kodulugu, et lapsed oma lähemat ümbrust ning sellega seotud legende tundma võiksid õppida. Eriti nukker on ta sellepärast, et lapsed teavad vähe Kalevipojast. Aga ometi on eepose järgi just siinkandis väga palju Kalevipoja jälgi. Ta on täiesti kindel, et läbi eepose ning selle lahtimõtestamise suudavad eestlased iseennast ja teisigi paremini mõista ning rahvusena püsima jääda.
Asta ise on püüdnud hankida lugemiseks kõikvõimalikku Kalevipoja-teemalist kirjandust ja uurimismaterjali ning eepos olevat tal algusest lõpuni juba kolm korda läbi loetud, aga nagu ta kinnitab, võib alati sealt midagi uut avastada.
VAIKE KÄOSAAR
