Esiteks tuleks enne reisi kontrollida haigekassast enda ja pereliikmete ravikindlustuskaitse olemasolu. Seejärel tuleks haigekassast muretseda Euroopa Liidu (EL) ravikindlustuskaart või seda asendav asendussertifikaat. Kui EL ravikindlustuskaart on kord juba muretsetud, siis tasuks enne reisile minekut üle kontrollida selle kehtivusaja lõpp. Kui eelmise puhkusereisi ajal aasta tagasi kaart muretseti, siis võib selle kehtivusaeg juba möödas olla, sest kaardi kehtivusaeg on üks aasta (alla 19-aastastel isikutel viis aastat, kuid mitte kauem kui 19-aastaseks saamiseni).
Ravikindlustuskaardi või asendussertifikaadi olemasolu peaks võimaldama ülearuste sekeldusteta ja formaalsusteta pöördumise arsti poole välismaal viibides. Silmas tuleb pidada, et tagatud ei ole piiramatu arstiabi (näiteks plaaniline ravi), vaid vajaminev arstiabi. Mis on patsiendile vajaminev arstiabi, selle hinnangu annab raviv arst.
EL liikmesriigis arsti poole pöördumisel kehtib põhimõte, et Eesti kindlustatud isikutel on täpselt samasugused õigused (ja kohustused), nagu on selle riigi kodanikel, kus arsti poole pöördutakse. Kui Iirimaa kodanik pöördub eriarsti poole Eestis, siis on tal samad õigused ja kohustused, mis Eesti kindlustatutel, näiteks maksta eriarsti visiiditasu kuni 50 krooni, hambaravi on täiskasvanutele tasuline jne. Sama põhimõte kehtib ka Eesti kindlustatutel Iirimaal. Seepärast on kasulik tutvuda vähegi pikaajalisema reisi või välismaal viibimise korral kohaliku riigi arstiabi saamise eripäradega. Erinevates riikides on kehtestatud erinevad visiiditasud, hambaravi kättesaadavus võib tekkivate kulutuste poolest riigiti tuntavalt erineda, erinevad on soodustused ravimitele jne.
Kui reisitakse reisibüroo vahendusel, saab reisikonsultant soovitada täiendavat reisikindlustust. Tihti on see soovitatav, silmas tuleb aga pidada, et kõiki võimalikke ettetulevaid kulusid ei pruugi katta ka täiendav reisikindlustus.
Kui kulud arstiabi või ravimi saamisel välismaal on tekkinud, siis on võimalik, et need mingis osas hüvitatakse. Ei hüvitata omaosalustasusid (visiiditasu, retseptiravimi omaosalus). Eelduseks on muidugi vastavate kuludokumentide olemasolu, mis tuleb lisada haigekassale esitatavale avaldusele.
Kindlasti tuleks uurida arstiabi saamise võimalusi, kui tegemist ei ole turismireisiga, vaid pikemaajalise välismaal viibimisega. Siia kuulub näiteks töölähetus välismaale, välismaale tööleminek, ka osaliselt välismaal elamine. Sellisteks juhtudeks on õigusaktides sätestatud eraldi regulatsioonid.
Kui Eesti kindlustatul on soov tutvuda EL liikmesriigi arstiabi eripäradega, soovitan külastada haigekassa kodulehekülge, kus arstiabi saamise eri aspektid on riigiti kokkuvõtlikult esitatud (vaata kodulehekülje: www.haigekassa.ee alajaotust kindlustatule?Arstiabi ELis). </P>
MARTIN PÄRN,
Eesti Haigekassa Tartu osakonna jurist
