Uurimistöö ei väljendu mitte ainult kaante vahele paigutatud tekstina, vaid on eelkõige protsess. Uurimistöös peab õpilane näitama iseseisva mõtlemise võimet. Töö põhineb materjali analüüsil ja argumenteeritud teksti koostamise oskusel. Õpilasel on õigus valida teema, mille käsitlemine ei anna teaduslikku tulemust, kuid võimaldab teha hüpoteese ning järeldusi.
Töö kirjutaja vormistas tulemi nõuetekohaselt ja kaitses seda kaitsmiskomisjoni lahtisel istungil. Igale tööle oli määratud oponent, kes tutvus põhjalikult tööga ja esitas kaitsmisel täpsustavaid küsimusi ning vastuväiteid, kui neid oli.
Igapäevase pingelise koolitöö kõrval ei ole õpetajal kerge juhendada ega õpilasel kerge kirjutada väga head uurimistööd. See nõuab järjekindlat tööd kogu õppeaasta jooksul, kuid töö kiidab tegijat.
Õpilased said uue kogemuse
Nii palju armastust, kui keegi töösse pani, ta ka õppis ja võitis. Küsitletud uurimistööde autorid leidsid, et nad said teadmisi uuritud valdkonnast, väga hea uurimistöö koostamise ja esitluse oskuse ning kogemuse, mida neil edasi õppides vaja läheb.
Jõgeva Ühisgümnaasiumis oli moodustatud 5 kaitsmiskomisjoni lähedaste õppeainete kaupa. Toimus 8 kaitsmiskomisjonide istungit, esimene 15. aprillil ja viimane 11. mail.
Kõik töö kaitsjad oskasid argumenteeritult väidelda. Inglise, vene ja saksa keeles kirjutatud tööde kaitsmine toimus vastavas keeles ja loomulikult ka küsimuste- vastuste osa ning väitlus (juhendajad M. Kase, R. Sildnik, L. Vahtla, U. Sakarias).
Nii võõr- kui ka emakeeles toimunud uurimistööde kaitsmised olid nauditavad. Õpilased ütlesid, et nii töö vormistamisel kui ka kaitsmisel oli vaja korrata ja rakendada informaatikatundides õpitut. Õpitu jõudis praktilise kasutuseni, see on pädevuseni. Infotehnoloogia on ka üks õppekava läbiv teema. Samuti tunnistasid kõik valikainena esinemisoskusi õppinud, et selle kursuse raames õpitust oli neil uurimistöö kaitsmisel palju kasu.
Ainetevahelistest seostest, mida rõhutas õppekava, tuleks uurimistööde puhul kindlasti nimetada veel eesti keele kasutamis- ja väljendusoskust. Lisaks võõrkeeles koostatud töödele tõlgiti materjale ka eestikeelsete uurimistööde jaoks.
Teemad valiti juba sügisel
2004/2005 õppeaasta uurimistööde kaitsmisele annab kindlasti sära veelgi juurde uuest õppeaastast Jõgeva Ühisgümnaasiumis valikainena õpetatav-õpitav väitlemisoskuste kursus.
Uurimisteemad valisid õpilased sügisel. Teemad pakkusid välja 11. klasside aineõpetajad. Alljärgnevalt lühikokkuvõtted töödest.
Kerli Talvik (juhendaja N. Katt) uuris arvutiõpetuse esimest aastakümmet Jõgeva ÜG-s. Mait Krummi (juhendaja E. Roos) teemaks oli “Kompleksarvude teooria”. Mait koostas ülesannete kogu ja ta julgeb soovitada matemaatika teemat uurimistööks teistelegi.
Martin Sobak (juhendaja S. Võsaste) uuris Pedja jõe elustikku. Kuulajatele jäi meelde, kuidas ta sügisel enne jõe jäätumist mõõtmisi läbi viis, samuti ainetevaheline seos: bioloogia, geograafia, matemaatika, informaatika, kõne.
Kadri Toit (juhendaja H. Toit) uuris müra ja selle mõjusid koolis. Ta mõõtis koolis “müramõõturiga” erinevates kohtades ja erineval ajal müra. Mõõtmine näitas, et kõige valjem oli müra siis, kui algklassilapsed sõid ja esimese klassi õpilased koridoris seinamatsu mängisid. Normatiivid näevad ette kooli üldiseks müratasemeks 45-50 dB. Uurimisest selgus, et vahetundides ei ületa lapsed ohtlikku mürataset, sest mõõtmisel saadud müratase hakkab tervisele halvasti mõjuma seal viibimise viiendast tunnist. Autor tegi kindlaks, et tundide ajal on Jõgeva ÜG õpilased vaiksed. Seetõttu ei saanud ta nende tekitatud mürataset mõõta. Kadri märkis, et käesoleval õppeaastal on müratase Jõgeva ÜG-s vähenenud tänu kabinetisüsteemi rakendamisele.
Huvitavad olid A. Jaama ja K. Luige poolt juhendatud kunsti ja muusikaalased uurimistööd. Chris Palotu uuris R. Võsaste juhendamisel Jõgeva ÜG 11 ja 12 klasside noormeeste kaitseväelist taset. Järeldus: kes kooli ajal spordiga tegelevad, nendel on tulemused maksimumilähedased. Spordiga tuleb tegelda juba väikese poisina, gümnaasiumis ollakse enda sportliku arendamise alustamisega juba hiljaks jäänud. Marina Mo?ulil (juhendaja R. Võsaste) oli väga põhjalik töö “Jõgeva saalihoki 1994-2004”. Kadi Saks (juhendaja E. Leppik) uuris 11 klasside tüdrukute kehalisi võimeid ja järeldas, et tulemusi saab parandada kui sporti teha ka väljaspool koolitunde.
Siret Koorti uurimus “Euroopa Liiduga seotud metafoorid Eesti ajakirjanduses” (juhendaja I. Reinumägi) oli juba varem pälvinud tunnustuse. Selle töö saatis Jõgeva maakonna olümpiaadikomisjon edasi teise vooru Tartu Ülikooli. Huvitav oli ka teine I. Reinumäe poolt juhendatud töö, Kadri Alevi “Inglise mõjud eesti keels”.
Lapsevanematelegi huvitav
Anna Golovt?enko (juhendaja H.Maripuu) uuris teemat “Kiitused ja karistused kodus”. Autor viis läbi ankeetküsitluse 6, 8, ja 11 klasside õpilastele, millest selgus, et kuuendate klasside õpilaste vanemad kiidavad ja armastavad neid. Kaheksandate klasside õpilaste vanemad küll kiidavad oma lapsi, kuid lastele on oluline, et nende vanemad ütleksid neile: “Ma armastan sind” ja seda vähemalt kord päevas. Üheteistkümnendate klasside õpilaste vanemad on tänulikud oma laste heade tulemuste eest. Noored tunnetavad seda, et vanemate süda on rahul. Kuid oma suhtumist vanemad alati välja ei näita.
Anna töö pakkus kuulajatele suurt huvi, autorile esitati hulgaliselt küsimusi. Lepiti kokku, et Anna esineb kokkuvõttega oma uurimistööst järgmisel õppeaastal lastevanematele. Kairit Tiit (juhendaja H.Roop) uuris Vägeva võitööstuse ajalugu. Töö tellisid maja uued omanikud. Kairit töötas andmeid kogudes arhiivides rohkem kui ükski teine uurimistöö koostaja ja on ka taolise kogemuse võrra rikkam.
Muu hulgas selgus dokumentidest, et töö ajal oli keelatud tegelda isiklike asjadega, samuti segada kaastöölisi. Samuti olid keelatud tööliste omavahelised konfliktid. Töölisi karistati tüli puhul direktori noomitusega. Avariideta sõidu eest maksti autojuhile preemiat. Huvitava ametina, mida tänapäeval enam ei kohta, nimetas autor kitlipesija töökohta.
Margus Laanisto uuris Jõgeva valla moodustamist ja tänapäeva (juhendaja H. Roop). Olles ise Jõgeva aleviku noorteklubi juhatuse esimees, tutvustas autor kuulajatele eelkõige Jõgeva valla noortekeskuste tegevust.
Liina Steini (juhendaja M. Kase) teema oli “Haridussüsteem Suurbritannias”. Liina oponent Alo Alt ütles, et uurimistöid oli huvitav lugeda. Eriti huvitav oli Liina töös Eesti ja Suurbritannia haridussüsteemi võrdlus.
Kerstin Mägi oli oponendiks kahele autorile. Ta tutvus töödega põhjalikult ja tegi kasulikke märkusi ning ettepanekuid. Kerstini enda teema oli “Toiduainete koostis” (juhendaja S. Võsaste). Töö tegijana rõhutas Kerstin uurimistöö kui protsessi tähtsust enda jaoks, samuti tõstis töö tema teadlikkust.
Tänavused autorid soovitavad järgmise õppeaasta üheteistkümnendikel kindlasti kirjutada uuurimistöö.
IMBI SILDNIK,
Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktori asetäitja õppetöö alal
