Detsembri keskel avatud Riigiarhiivi elektrooniline infosüsteem (AIS) sai juba esimestel päevadel sama palju päringuid kui tavaliselt aasta jooksul rahvusarhiivi üldse külastatakse ? veebikasutajad sisestasid AISi umbes 20 000 märksõna. Enamik maailma üht unikaalsemat otsingusüsteemi külastanutest tundis huvi isikunimede, talude, maade, mõisate ja omandi vastu.
“90 protsenti kasutajatest saab AISist oma päringule vastuse minuti jooksul,” kinnitas Riigiarhiivi infosüsteemi osakonna juhataja Koit Saarevent.
Jõgeva Maa arhiivi arhivaar Viive Maasalu ütles, et otsingusüsteem on kasutajasõbralik, tema otsis oma vanaisa talu kohta andmeid ja leidis need küllalt lihtsalt. Virtuaalne arhiivisüsteem on kasulik eelkõige uurijatele, üliõpilastele, õpilastele.
Kuni 500 vastust päringu kohta
Maasalu sõnul võivad need inimesed, kel pole kodus võimalik arvutist andmeid otsida, tulla Jõgeva Maa arhiivi. ?Meil on üks arvuti vaba,? kinnitas ta.
Lihtotsingu puhul tasuks kõigepealt sisestada uurijat huvitavad sõnad. Sõnade järjekord pole oluline, samuti ei oma tähendust käänded. Kokku pakub infosüsteem kuni 500 vastust. Vajadusel tuleb päringut detailiseerida. Kindlasti tuleks salvestada oma arvutisse või panna kirja leidandmed, st arhiivi asutuse, fondi ja säiliku number, kus inimest huvitanud arhivaale hoitakse. Vajadusel saab neid siis vastavas arhiivis uurimiseks eelnevalt ette tellida.
Detailsema otsinguga saab juba kätte kindla asutuse või ettevõtte arhiivi dokumentide sarjad.
Maasekretär Henri Pook ütles, et uus arhiivisüsteem aitab eelkõige paberit kokku hoida. ?Nii jääb meil päris palju metsa maha võtmata,? märkis ta. Samuti aitab digitaalne arhiiviotsing hoida kokku aega. Ka pole uurija pole enam nii seotud arhiivi asukohaga, ta saab teha suure osa tööst arvutis.
Digitaalseid dokumendikoopiaid ei tule
Praegu on Riigiarhiivi 8 miljonist arhivaalist sisestatud 3 miljonit. Andmete sisestamisel võeti arvesse mitmeid kriteeriume, neist tähtsaim oli materjali kasutatavus. Info kõikide säilikute kohta peaks olema elektrooniliselt kättesaadav 2010. aastast.
Dokumentidega tutvumiseks peab arhiivi kohale tulema, välja midagi ei laenutata samuti ei saadeta toimikuid maa arhiividesse. Digitaalseid dokumendikoopiaid pole mõtet AISist otsida, neid sealt ei leia. Koit Saareventi sõnul kuluks kõikide dokumentide sisseskaneerimiseks pea 1000 aastat. Ainuüksi Ajalooarhiivis on 20 kilomeetrit toimikuid. Seega kogu arhiivi veebi jõudmist oodata ei maksa.
Rahvusarhiivi uurimissaalides saab mikrofilmidena tutvuda enimkasutatavate suguvõsauurimiste allikatega. Koostöös Eesti Genealoogia Seltsiga on algatatud käesoleval aastal projekt Saaga kirikuraamatute digitaliseerimiseks.
Jõgeva Maa arhiivi säilikuid pole veel internetti sisestama hakatud. Millal seda tehakse, ei osanud Maasalu öelda. Praegu on Jõgeva Maa-arhiivi arhivaalid internetist leitavad ainult fondi tasemel.
Rahvusarhiiv on riigi arhiivide süsteem, millesse kuuluvad riigi-, ajaloo- ja filmiarhiiv, samuti maa-arhiivid.
Rahvusarhiiv internetis
*AIS hõlmab rahvusarhiivi ligi 8 miljonist arhivaalist 3 miljoni andmed.
* Praegu on AISis eelkõige andmeid enimkasutatavate arhivaalide, sh kiriku- ja personaalraamatute, hingeloendite, kohtutoimikute, elanike nimekirjade kohta.
* Vastused kuvatakse tõenäosuse järjekorras.
HELVE LAASIK
