Haldusreformi järgselt on Jõgevamaal toimunud suured muudatused, senise 13 omavalitsuseüksuse asemele on tekkinud kolm suuremat ja oluliselt võimekamat valda. Muutunud on ka maakonna piirid ja sellises olukorras kirjutati kokku maakonna arengustrateegia 2035+.
Jõgevamaa Arengustrateegias 2035+ on öeldud, et haldusreformi raames toimunud maavalitsuste kadumine ning kohaliku omavalitsuste üksuste märkimisväärne vähenemine on tugevdanud kahtlusi Jõgevamaa kui maakonna ja KOV-i üksuste koostööpiirkonna vajaduste järele. Samas märgitakse, et valdade kasvanud võimekusest hoolimata on säilinud maakondliku koostöö vajadus. Samas aitavad üle-maakonnalist sidet hoida ja koostööd teha mitmed maakondlikud ühisasutused ja organisatsioonid. Nagu näiteks SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus, MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Jõgevamaa spordiliit Kalju jt. Kodanikuühiskonna arengut silmas pidades on suurenenud külaseltside ja külavanemate arv ning külaseltsid on muutund tugevateks kogukonna eestkõnelejateks.
Koostöötahe sõltub osapoolte soovist
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) arenduse, terviseedenduse ja siseturvalisuse spetsialist Maiu Veltbach lausus, et Jõgevamaa arengustrateegia põhisuundadeks on toimivus ja maine, tootlikkus ettevõtluses, elanike sotsiaalne aktiivsus ja kaasatus ning elukoha ja eluaseme väärtus. Strateegia tegevuskava on suunatud investeeringutele ja ruumi keskkonna kujundamisele, sealhulgas töö- ja elukeskkonna kujundamisele. Arengustrateegia põhifookusest lähtuvalt püütakse maakonna toimivust suurendada, et maakond pikemas perspektiivis alles jääks. Teiselt poolt peab suutma Jõgevamaa eripära välja tuua.
„Organisatsiooni vorm ei määra maakondlikku koostööd, vaid selle määravad koostööd tegevad osapooled. Vaatamata sellele, et Jõgevamaal ei ole enam omavalitsusliitu, ühendab omavalitsusi JAEK, mille nõukogus on iga omavalitsuse esindaja esindatud,“ selgitas Veltbach.
Kui Mustvee vald näeb koostöö võimalusi Peipsi äärsete omavalitsustega, annab see Mustvee vallale mõjujõudu ja võimalusi juurde. Spetsialisti sõnul on maakondlikku koostööd silmas pidades oluliselt tugevnenud kogukondade roll, kelle esindajaid tuleb käsitleda võrdsete koostööpartneritena. Mõeldes sellele, kuidas Jõgevamaale rohkem noori ja tööealisi inimesi meelitada, tuleb spetsialisti sõnul püüda elukeskkond nauditavamaks ja võimaluste rohkemaks muuta.
„Kõik me tahame noori siia maakonda juurde ja soovime et noored kodukohta tagasi tuleksid. Et siit ära minnes nad mäletaksid oma kodukohta elujõulise ja tugevana, mis looks eelduse mingil hetkel siia tagasi pöörduda. Meie peame püüdma pakkuda võimalusi selleks, et inimesed siin elada ja tegutseda tahaksid,“ arutles Veltbach.
Maakonna mudel pole kivisse raiutud
Liikumisvõimaluste osas erilisi probleeme suuremate keskuste suunas olla ei tohiks, sest siit käiakse tööle näiteks Tartusse, samuti toimub tööjõu liikumine vastupidises suunas. Meelitamaks inimesi Jõgevamaale elama, oleks siia vaja ehitada kaasaegseid elamuid.
„Me kõik teame, et pangad maapiirkondades elamuehituseks meelsasti laenu ei anna. Kuid kuuldavasti on selles osas muutusi oodata. Tööjõu vajadus on pannud ettevõtjaid tõsiselt mõtlema sellele, kuhu oma töötajaskond elama panna. Nõukogude aegsed elamud ei ole paljude inimeste jaoks enam vastuvõetavad,“ rääkis Veltbach.
Kaugemas perspektiivis on tähtis et Jõgevamaa olemas oleks, et riigiga koostöö toimiks ja et inimesed siin elada tahaksid.
„Maakonna mudel sellisel kujul ei ole kivisee raiutud variant. Võib-olla on aeg avada uksed naabermaakondadega läbirääkimisteks. Arengustrateegiat oli selles mõttes keeruline teha, et õhus on riigireformi läbi viimise idee. Positiivne oli, et maakonna valdade esindajad istusid ühiselt laua ääres ja arutlesid erinevate teemade üle, mis tõestab, et maakonna sisene koostöö ikkagi toimib,”lisas Veltbach.
Maakonnastrateegia loetakse vastu võetuks kui oma esindajate läbi on sellele heaks kiidu andnud kaks kolmandikku maakonna elanikest, nende hulgas maakonna keskuseks olev kohalik omavalitsusüksus.
Raivo Meitus, Jõgeva vallavolikogu esimees, JAEK-i nõukogu esimees
Jõgeva vallavolikogu liikmed kinnitasid maakonna arengustrateegia üksmeelselt. Maakonna arengustrateegia on kõigi valdade arengukavade põhjal koostatud dokument, mille kaudu püüame leida üle-maakonnalistele investeeringutele ja ürituste korraldamisele väljundeid. Arengukavasse on sisse kirjutatud nii unistused kui ka need tegevused, mille kohta koostatud projektidele on juba raha eraldatud. Arengustrateegias saab ära kaardistada üle-maakonnalised tegevused. Riigi poolt anti küll käsk niisugune dokument koostada, aga tegelikult oleks võinud sellega paar aastat oodata, sest maakonna arengustrateegia oli ju olemas. Varasema kolmeteistkümne omavalitsuse ühinemine kolmeks omavalitsuseks ei muutnud ju maakonna arengustrateegia sisu. Ainukese muutusena läksid Jõgevamaalt Tartumaa koosseisu Tabivere ja Pala vald ning meiega liitusid Avinurme ja Lohusuu vald Ida-Virumaalt.
Muidugi ei ole Jõgevamaa sellisel kujul nö. kivisse raiutud ja teatud kokkupuuted on olnud Tartu-, Viljandi- ja teiste naabermaakondade esindajatega. Maakonnapiirid ei ole enam nii eraldavad kui varem olid. Ühistransport võib juba julgemalt üle maakonna piiride liikuda ja muul moel üle piiride koostööd teha.
Aivar Saarela, Mustvee vallavolikogu esimees
Valla arengukava järel on maakonna arengustrateegia prioriteedilt järgmine dokument. See paneb paika maakonna omavalitsuste ühtlustatuma arengu. Sealt nähtub ka selgelt, kus ja mida täpsemalt maakonnas arendada. Minu arvates said kõik, kes soovisid sinna ettepanekuid teha ja selle koostamine toimus täiesti demokraatlikult. Me küll mõistame üksteist, aga samas oleme üsna erinevad. Mustvee valla huvid on rohkem suunatud Peipsi äärde, Jõgeva vald on kahe valla vahel ja Põltsamaad kisub pigem teisele poole.
Arvan, et mida vähem on partnereid laua taga, seda vähem on erimeelsusi ja seda parem koostöö. Ka Peipsimaa omavalitsustega on peale ühinemist oluliselt lihtsam ühist keelt leida. Maakonna osatähtsus haldusreformi järgselt on oluliselt vähenenud. Tegelikult on meil kaks suurt tõmbekeskust – Tallinn ja Tartu. Me võime tahta olla suured, aga tegelikult oleme väga väikesed. Küll maakondade osas tulevad muutused siis kui aeg selleks on küps. Kui selline muutus riigi poolt tuleb näiteks nelja maakonna moodustamise näol, siis pole selles meie jaoks mingit katastroofi.
Meie võtsime maakonna arengustrateegia märtsikuu vallavolikogu istungil vastu. Nüüd on meil laual Peipsimaa arengustrateegia, mis samuti ootab heaks kiitmist.
Andres Vään, Põltsamaa vallavolikogu esimees
Maakonna arengustrateegia tuleb eelseisval vallavolikogu istungil kooskõlastamiseks esitada. Eks valdade arengukavad on pandud kokku omavalitsuste haldusreformi tuules ja kindlasti ei ole need hetkel ideaalsed. Seetõttu on kõik arengukavad ja arengustrateegiad pidevalt muutuvad. Siin tuleb rõhutada, et osa piirkondasid ei ole oma praeguse halduspaigutusega rahul. See on esile tulnud seoses Torma ja Saduküla piirkonnaga. Põltsamaal on olnud mingil määral alati tõmme Viljandi suunas. Olgugi et mõned Põltsamaa valla piiridest väljapoole jäävad naabermaakonna omavalitsused Jõgevamaa koosseisu ei kuulu, ei takista see nende piirkondade elanike suhtlemist Põltsamaaga.
Küllap aeg selles osas korrektiivid teeb, see on alati nii olnud. Mulle tundub et vanad kihelkondade piirid – tee mis sa tahad – on ajalooliselt omavalitsustele jälje jätnud ja need neid eraldusjooni kujundavad.
TOOMAS REINPÕLD
