Jürikuu esimestel päevadel kattis maad paks lumekord. Jõgeval mõõdeti 1. aprilli hommikul lume paksuseks 16 sentimeetrit. Et aga ilm oli juba kevadiselt soe, siis kahanes lumevaip kiiresti õhemaks.
Päikese mõjul tõusis kuu algul õhutemperatuur päeval viiest kraadist kõrgemale, mõnel päeval isegi üle 10 kraadi. 4…5. aprilliks oli avamaastik juba lumest vaba.
Sulavesi tekitas üleujutusi
Järsust lume sulamisest tekkinud rohke sulavesi kogunes loikudena põldudele, ujutas üle külateid, tõstis veekogud üle kallaste. Päikese, tuule ja soojuse mõjul toimus intensiivne aurumine ja loigud ei jäänud põldudele pikaks ajaks püsima. Samuti oli maa küllalt vähe külmunud, eriti paksema lumega lohukohtades, ja vesi imbus peagi mulla sügavamatesse kihtidesse. Valdavalt kadus kelts Jõgeval põldudelt 12…15. aprilliks.
Põldheinte vähene kasv algas 10. kuupäeval, taliteraviljade vegetatsioon 12…14. aprillil. Orased olid olnud talve jooksul pikka aega paksu ja tiheda lumikatte all ning seenhaigustest massiliselt nakatunud. Kahjustus suurenes veelgi pärast lume minekut ja taliviljapõllud jäid hõredaks. Aedades alustasid lumikellukesed õitsemist kohe, niipea kui lume alt välja sulasid. Peagi hakkasid ka metsaalused sinililledest sinetama.
Põllud harimisküpsed enne jüripäeva
Aprilli teisel kümmepäevakul ilm jahenes ja muutus tuuliseks. Sagenesid öökülmad. Külmematel hommikutel langes õhutemperatuur -3…-4 kraadini, maapinna lähedal oli veelgi külmem. Varahommikuti oli maa hallast valge. 18. ja 19. aprillil tuli hooti lund, samas aga paistis jälle päike. Kirde-Eestis moodustus kohati lumikate. Taimede areng seiskus. Sademeid oli väga vähe. Muld kuivas kiiresti. Vaatamata hilisele lumeminekule olid põllud juba enne jüripäeva harimisküpsed.
Viimane kümmepäevak jäi täiesti vihmata ja enamikel päevadel langes relatiivne õhuniiskus alla 30 protsendi. Kuivamine oli väga intensiivne. Looduses valitses suur tuleoht. Kuu lõpuks oli muld muutunud pinnalt tuhkkuivaks, tuli kiirustada kevadiste külvitöödega.
Kuu lõpp tõi soojalaine
Alates 23. aprillist ilm järsult soojenes. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis üle 5 kraadi. 27…29. aprillil oli päeval sooja 21…25 kraadi nagu südasuvel. Soojus pani taliviljaorased ja rohu intensiivselt kasvama. Remmelgad ja haavad hakkasid õitsema, mõned päevad hiljem alustasid õitsemist vaher ja künnapuu.
Kuu lõpuks võtsid metsad juba toominga puhkenud lehepungadest roheka jume. Metsaalustes hakkasid valget ja kollast tooni andma ülased ja lepiklilled. Aedades läksid marjapõõsad lehte ja peenardel alustasid nartsissid õitsemist. Oli näha pääsukesi, lisaks varem saabunud rändlindude laulule oli kuulda lehe- ja põõsalindu.
Kui vahepealse külma perioodiga oli looduse areng jäänud ligikaudu 5 päeva tavalisest maha, siis kuu lõpuks oli see jõudnud keskmisele tasemele ja isegi veidi ette.
Aprillikuu keskmine õhutemperatuur osutus Jõgeval viimase 87 aasta keskmisest 1,6 kraadi võrra kõrgemaks. Efektiivseid, üle 5 kraadi temperatuure kogunes kuu jooksul 65 kraadi, mis ületab tavapärast 15 kraadi võrra. Sademeid tuli jürikuu jooksul maakonnas 15…23 millimeetrit, mis on 40…60 protsenti normist.
Mais on tulnud veel lundki
Milline on olnud maikuu ilm Jõgeval viimase 87 aasta andmetel? Mais harvenevad öökülmad, kuid siiski on esinenud õhus külma keskmiselt viiel korral. Mõnel aastal polegi lehekuul enam õhus külma esinenud, samas aga mõõdeti näiteks 1965. aastal miinuskraade 17, 1999. aastal 15 korral. Jõgeva maikuu absoluutseks miinimumtemperatuuriks õhus on registreeritud –8,5 kraadi 8. mail 1953. aastal.
Koos külmadega on mõnikord kaasnenud ka lumi, mis maha on jäänud. Viimase 87 aasta jooksul on mais lumikate moodustunud 11 korral, kusjuures 1975. aastal oli 4…5 sentimeetri paksune lumi maas 29…30. mail.
Kõige kõrgem õhutemperatuur on lehekuul mõõdetud 30,0 kraadi (26.05.1958). Keskmisena on tõusnud mais maksimumtemperatuur õhus üle 25 kraadi 1979. aastal. Sademeid on mais keskmiselt 36 mm, äärmused 1 mm (1947) ja 113 mm (1927).
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
