Ansamblite päev asendas Memme-Taadi pidu

Möödunud laupäeval kogunes Pala rahvamajja üle kümne seeniorite lauluansambli, et veeta päev laulude ja kena muusika saatel ning leida sel aastal ära jäänud Memme-Taadi peole alternatiiv.

Kuna kehvade majandusolude sunnil ei olnud tänavu võimalik korraldada maakondlikku Memme-Taadi pidu, siis otsustati ühiselt, et seeniorite lauluansamblid kohtuvad Palal ja peavad maha oma väikese Memme-Taadi laulupeo. Huvi ürituse vastu oli suur, kuna igast maakonna kandist olid laulunaised ja –mehed kohale sõitnud. Külalisi oli isegi kaugemalt, Ida- Virumaalt Aserist. Kokku oli Palale tulnud üksteist ansamblit.

Enne ürituse algust loositi pidulikult välja esinemisjärjekord ning iga laulurühm esitas ülejäänud kuulajaskonnale kaks või kolm enda valitud lugu. Esinejate vahel rääkis Sääritsa külanaine Evi Treial Kodavere kandi ajaloost ning kõneles ka unustatud Kodavere murdes. Treial luges kohalikus keeles luuletusi ning pajatas naljajutte.

Esindatud ka noorem põlvkond

Vaatamata sellele, et eakad käivad laulmas vaid hobikorras ning keegi neilt professionaalsust ei nõua, võtavad lauljad ise laulmist täie tõsidusega ning õpivad tekste ja harjutavad meloodiat ka väljaspool proove. Paljud ansamblid olid laulmisele juurde mõelnud ka pisut liikumist, et esinemist atraktiivsemaks muuta.

Tabivere ja Kaarepere lauluansamblit saatis akordionil juhendaja Liidi Vaino ning basskitarril 13-aastane Artur Aunap, kes on edukalt osalenud Laulukaruselli võistlusel. Arturi enda sõnul on talle seenioride ansambliga koos mängimine meeltmööda. Pilli on poiss mänginud juba paar aastat ning memmede ansambliga koos mängimine on heaks esinemise kogemuseks.

Puhkpilli mängijast akordionistiks

Enamik ansamblite liikmetest on peaasjalikult naisterahvad, kuid meesterahvad polnud laulupäeval päris esindamata. Aidu segaansambli kooseisu kuulus lausa kolm sihvakat vanahärrat, kes õrnadele naishäältele tubliks toeks olid. Samas oli kahe naislaulurühma juhendajaks samuti tarmukas vanahärra. Halliku ja Pala naisansamblit juhendab elupõline harrastusmuusik Heino Sulger. Varem peamisel puhkpilliorkestris ja big bandides mänginud härra hakkas naisansamblit juhendama alles neli aastat tagasi.

“See oli nagu vette hüppamine tundmatus kohas, teadmata, kas ujuda oskan,“ rääkis mees otsusest hakata seenioride ansambli juhendajaks.

Üheks salasooviks oli Sulgeril selgeks õppida akordionimäng, mida ta nüüd neli aastat põgusalt praktiseerinud on. “Harjutan igal õhtul,“ sõnas mees, kuid jäi oma pillimängu kirjeldades tagasihoidlikuks. “No mina ei ole ju mingi virtuoos. Vaadake Anna Zamahhovat (Aseri naisansambli juhendaja-toim.), kes on Leningradi konservatooriumi lõpetanud, mängib pilli nii, et judinad tulevad peale. Mina olen tema kõrval väike tegija,“ jätkas Sulger oma tagasihoidlikku joont hoides.

Veel tunnistas mees, et vaatamata pikale  muusikukarjäärile on ka praegu Heinol enne esinemist väike lavanärv sees. “Alguses ikka käsi kipub pisut värisema, kuid kui hoo juba sisse saan, siis tuleb kõik nagu iseenesest.“

Vaatamata oma tagasihoidlikkusele jagus Sulgeri ansamblite liikmeil mehe suhtes vaid kiidusõnu. Heino Sulgeri akordioni saatel lauldi ka ühislaul, milleks valiti “Memme-Taadi polka.“

iii

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus