Annetatu pandi näitusele

Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi kena traditsioon panna aasta algul näitusele välja eelnenud aasta jooksul muuseumile annetatud esemed, dokumendid ja fotod, jätkus tänavugi: kaks päeva enne Oskar Lutsu 122. sünniaastapäeva avati seal järjekorras seitsmes tulmenäitus.

Muuseumi varahoidja ja tulmenäituse koostaja Reele Kuuse sõnul oli mullune aasta annetuste laekumise poolest üsna keskmine: muuseumile loovutas ajaloo seisukohat väärtuslikku materjali nelikümmend inimest ja asutust.

“Kahjuks polnud seekord annetajate hulgas ühtegi last,” märkis varahoidja. “Varem on nad ikka kasvõi kodu-uurimistöidki muuseumi toonud.”

Kõik annetatu mõistagi muuseumi ärklisaali välja ei mahtunud. Valik tehti nii, et igalt annetajalt midagi näitusele saaks. Üldiselt on muuseumil tekkinud üsna kindel ring sõpru ja annetajaid, ent igal aastal sigineb sinna ikka ka uusi nimesid. Ning kõik ei pruugi olla sugugi kohalikud inimesed.

Möödunud aastal kinkis näiteks muuseumile kaks põnevat dokumenti hollandlasest vanakraamikaupmees Petrus Antonius van de Griend, kes Paunvere väljanäituste ajal alati muuseumi juures kaupleb. Ta oli nimelt antikvariaadist leidnud kenasti raamituina 1904. aastast pärineva Ida Laursonile antud õnnistamispäeva mälestustähe, mille all seisab selgelt loetavalt Palamuse legendaarse praosti Sielmanni allkiri, ning Kivijärvelt pärit Amalie Kukele 1908. aastal Laiusel toimunud Eesti Põllu- ja käsitöönäitusel antud kiitusekirja. Asjaolu, et hollandlane sellised asjad ära osta ja muuseumile kinkida oskas, näitab, et siinse kandi ajalugu pole talle enam kaugeltki võõras teema.

Ülisuur aabits

iii

Materjali, mille üle muuseumitöötajad tõesti õnnelikud, on näitusel veelgi. Palamuslanna Asta Ilmjärv tõi näiteks muuseumi Palamuse Piimaühingu uue hoone nurgakivipaneku tseremoonia laululehe aastast 1939, Vahta Kool-Pilden enda mälestuste järgi joonistatud Kõrenduse koolimaja plaani, Aime Klaassen enda poolt Palamuse Algkoolis 1933.-1934. õppeaastal õpetaja Salme Mägiste juhendamisel tehtud laualinikud jne.

“Nende linikute puhul on teada nii valmistaja, juhendaja kui ka valmistamisaeg — rohkemat ei oska muuseumitöötaja tahtagi!” ütles Reele Kuuse. “Lisaväärtuseks on see, et käsitööd on tehtud siinsamas Palamuse koolis.”

Kooliteemalised materjalid on Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis mõistagi eriti teretulnud. Mullugi laekus muuseumi hulgaliselt huvitavaid koolifotosid ja õpikuid-vihikuid. Anu ja Toomas Väinsalu tõid 1920. aastatest pärinevad Nava algkooli päevaraamatud ning hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu protokolliraamatu, Mart Kaine arvutuslükati (loodetavasti leidub muuseumis ka keegi, kes praegustele arvutiajastu lastele sellega arvutamist demonstreerida oskab!), Valdur Tekkel Palamuse kooli sõjalise algõpetuse relvaruumi pitsati, Lea Isotamm komsomolimärgi (seda muuseumil veel polnudki), Vaike Lapp oma maja pööningult leitud kaunilt kujundatud pioneerirühma päeviku, mille kujunduses sõbralikult koos punasümboolika ja eesti rahvuslik ornament, Palamuse kooli algklassiõpetaja Katrina Tammistu tavalisest umbes neli korda suuremas formaadis nn õpetaja-aabitsa, millest ta 2006. aastal kooliteed alustanud lapsi õpetas.

“Tahaksime kokku saada võimalikult täieliku aabitsate kollektsiooni, nii et sellise annetuse üle on meil väga hea meel,” ütles Reele Kuuse.

Uute kingitustega

iii

Eriline heameel on tal ka Salme Pruuli ja Ene Vaiknemetsa annetatud materjali üle, mis puudutab Palamuse kandi esimest kolhoosi — 1948. aastal asutatud Metsa kolhoosi. Näitusel võib näha koopiat kolhoosi Kalso talus peetud asutamiskoosoleku fotost, seinalehematerjale ning hobulaenutuspunkti laekunud avaldusi, tellimusi, mis heidavad huvitavat valgust tollasele eluolule. Hobust taotleti näiteks veskile, arsti juurde ja valima minekuks, samuti alusturba lauta vedamiseks.

Vanamoodsate ja päevinäinud asjade kõrval tuuakse aga muuseumi ka üsna uusi, sealhulgas nüüdisaegseid infokandjaid. Annetatud DVDdelt võib vaadata näiteks Palamuse Gümnaasiumi juubeliürituste jäädvustust, kohalike harrastustruppide lavastusi, Tartu Tamme Gümnaasiumis lavastatud Lutsu-teemalist lavastust “Pildikesi koolipõlvest” jms.

Tulmenäitus on muuseumipoolne tänukummardus kõigile annetajatele. Ent viimasel ajal on kombeks saanud, et näituse avamisele tullakse juba uute kingitustega. Seekord olid muuseumi esimesel direktoril Vaike Lapil näiteks kaasas “Kevade” filmimise ajast pärinevad fotod, mida muuseumil senini polnud.

Tulmenäitus jääb kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis avatuks jaanuari lõpuni. 2. veebruaril avatakse samas kogu Jõgevamaa muuseume tutvustav näitus, mis on pühendatud praegu Eestis käimas olevale muuseumiaastale.

“Näituse ehitame üles sarnaselt kirjanikele pühendatud muuseumide ühisnäitusele, mis praegu mööda Eestit ringleb: iga muuseum saab olema esindatud ühe esmega, millega käib kaasas mingi põnev lugu,” ütles järgmise näituse koostaja, Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi pedagoog Aili Kalavus. “Loodan, et maakonna väikemuuseumide töötajad ei unusta neid esemeid õigel ajal Palamusele toimetada.”

iii

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus