Amme jõgi tuli Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupitsa sõnul korrastada ühest küljest sellepärast, et see on arvatud riigi poolt korras hoitavate veejuhtmete nimistusse. Teisalt aitab Amme jõe korrastamine kaasa mitme Vooremaa järve seisundi parandamisele: algab ju Amme jõgi Kuremaa järvest ning voolab läbi Kaiavere ja Elistvere järve.
Projekti raames puhastati jõe voolusäng sinna langenud puidust ja prahist, rajati jõele pais- ja puistangkärestikke ning kalakoelmuid, valgalalt sisse tulevate kraavide suudmesse rajati settetiike, samuti remonditi Kuremaa ja Kaiavere järve regulaator ning rajati Kaiaverre looduslikust materjalist keskkonnasõbralik tamm.
Paiskärestikud (neid on korrastatud jõelõigul ühtekokku 16) aitavad lisaks veetaseme reguleerimisele vett aereerida ehk õhuga rikastada, samuti vee voolu aeglustada. Hapnikurikkas vees on kaladel ja teistel vee-elanikel paremad elu- ja paljunemistingimused, aeglasem vool aga vähendab kalda erosiooni ning muda ja prahi edasikandumist.
Kuna Amme jõgi kulgeb enamasti läbi parandatud ehk dreenitud maade, oli vajalik ka kogumiskraavide suudmete kividega kindlustamine ning kraavide suudmesse settetiikide rajamine: nii ei tule kraavidest jõkke mulda ning lämmastiku- ja fosforiühendeid.
Pakub silmailu
Tänu paiskärestike rajamisele, voolusängi prahist puhastamisele ja kallaste võsast puhtaks raiumisele pakub korrastatud jõelõik nüüd ka tunduvalt enam silmailu. Ilmar Tupitsa sõnul peaks Amme jõgi pärast vette kukkunud puudest puhastamist ka kanuuga läbitav olema. Iseasi, et kärestikest, tammidest ja regulaatoritest tuleb kanuud käsitsi mööda vedada ning vett pole kõigil jõelõikudel kuivematel aegadel kanuusõiduks piisavalt.
Kividest laotud paiskärestikud annavad enam kui nelikümmend aastat tagasi maaparanduse käigus kraavisarnaselt sirgeks tõmmatud jõelõikudele taas pisutki looduslikuma ilme.
“Paiskärestikud said projekteeritud Soome Keskkonnainstituudi metoodikale tuginedes,” ütles Ilmar Tupits. “Soomlased huvitusid Amme jõe projektist eelkõige sellepärast, et neil endal pole jõgesid, mis läbiksid suuri maaparandusobjekte ning mille eesvoolud oleksid vee kiirema liikumise huvides kraavisarnaseks muudetud.”
Ainulaadne projekt
Kolme lähema aasta jooksul on Jõgeva Maaparandusbürool kohustus jälgida Amme jõe vee kvaliteeti ning muutusi veetaimestikus ja veeloomastikus. Selleks võetakse appi Eesti Põllumajandusülikooli Metsandus- ja Maaehitusinstituudi ning Soome Keskkonnainstituudi teadurid.
“Amme jõe projekt on Eestis ainulaadne,” ütles EPMÜ Metsandus- ja Maaehitusinstituudi õppedirektor Toomas Timmusk. “Midagi analoogset mõni aasta tagasi Taebla jõel küll tehti, ent paiskärestike asemel tehti seal vaid puistanguid ning püüti jõesängi ka looklevamaks muuta. Lisaks vee kvaliteedi uurimisele tuleb Amme jõel teostatava seire käigus mõõta ka voolu kiirust: liiga kiires voolus kala nimelt ujuda ei taha.”
28. oktoobril korraldabki Jõgeva Maaparandusbüroo Palamusel Amme jõe projektile pühendatud teaduskonverentsi, millest võtavad osa nii Eesti kui Soome teadlased ning muud asjast huvitatud.
“Kui jõgi on ilusti korda tehtud, peaks kohalikel elanikel olema edaspidi rohkem põhjust sellest hoolida,” ütles Ilmar Tupits. “Mõned eriti ilusad paigad, nagu Kaiavere järvest väljuvale ringkanalile ja Kaiavere vana maanteesilla kohale rajatud paisude ümbrus, võimaldavad aga sealsetel maaomanikel soovi korral puhkemajandustki arendada.”
Tõsi, omanikku, kelle maal asub Kaiavere järve regulaator, Amme jõe projekti raames tehtu Tupitsa sõnul ei rahulda: tema tahaks taastada tootmise Kaiavere kalakasvanduses, ent selleks oleks vaja, et järve veetaset hoiaks, nagu varasematel aegadel, järve regulaator, aga mitte ringkanalile rajatud tamm, nagu nüüd. Paraku eeldab kalakasvanduse taastamine mitte ainult järve taseme reguleerimissüsteemi ümbertegemist, vaid ka mitmete muude rajatiste kulukaid korrastustöid.
“Meil oli igatahes tellija ehk maaparandusbürooga väga meeldiv koostöö,” tõdes OÜ Siimel objektijuht Rein Tamm.
RIINA MÄGI
