Ligikaudu miljon krooni maksma mineva ja tänavu teostuva projekti eesmärkideks on anda kunagi maaparanduse käigus kraavisarnastelt sirgeks aetud Amme jõe lõikudele taas looduslähedasem ilme, muuta jõgi kanuu, süsta ja paadiga läbitavaks ning luua paremad elutingimused kaladele ja veeloomadele.
Teave, et Jõgeva Maaparandusbürool selline projekt käsil on, jõudis Soome Keskkonnainstituuti meie Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu: Euroopa Regionaalarengu Fond rahastas projekti läbi KIKi. Soome keskkonnauurijatele pakub projekt huvi aga sellepärast, et nad on küll välja töötanud jõgede n-ö uuesti looduslähedasemaks muutmise metoodika, ent neil puuduvad head katsepolügoonid, kus seda testida: suured maaparandusobjektid, mida läbiksid vanad jõed ning kus pikad eesvoolud oleksid muudetud kraavisarnasteks, et vesi seal kiiremini jookseks.
“Soomes peetakse jõgede korrastamisel silmas kaht aspekti,” ütles Soome Keskkonnainstituudi teadur, maastikuarhitekt Jukka Jormala. “Ühest küljest jõe vee kvaliteedi parandamist, teisest küljest vee voolusängi kohendamist.
Seal, kus maaparanduse käigus õgvendatud voolusäng on hakanud loomulikul ja looduslikul teel taastuma, on vaja neid muutusi toetada. Oluline on seejuures siiski jälgida, et maaparandussüsteemid selle tagajärjel toimimast ei lakkaks ning kuivendusega saavutatud kasu põllumajandusele säiliks.”
Jukka Jormala sõnul tahetakse jõgesid korrastades saavutada nii seda, et maastik muutuks inimese silmale meeldivamaks, kui ka seda, et jõgede kalastik ja veeloomastik muutuks mitmekesisemaks. Looduslähedust taotledes ei üritata aga jõgesid n-ö algsesse looduslikku seisu tagasi viia, vaid saavutada kvalitatiivselt uus looduslähedus.
Võrdlusvõimalused
Mõistagi vaatasid Jukka Jormala ning tema kolleegid Auri Sarvilinna ja Liisa Laitinen siin viibides koos Jõgeva Maaparandusbüroo esindajatega üle ka need Amme jõe lõigud, mida eelpool nimetatud projekti raames korrastada plaanis. Lepiti kokku, mida neil lõikudel teha tasub ja mida kindlasti tegema ei hakata.
Pärast seda, kui Amme jõe korrastustööd tänavu sügisel tehtud saavad, on Jõgeva Maaparandusbürool kohustus vähemalt kolme aasta jooksul jälgida, missugused muutused korrastatud jõelõikudel toimuvad, st kuidas muutuvad vee kvaliteet ning veetaimestik ja -loomastik.
“Amme jõel toimuvat jälgides tahame selgeks saada, kuivõrd nõuavad korrastatud jõelõigud ja kraavid hiljem inimkäe hoolt ning kuivõrd saab loodus nende korras hoidmisega ise hakkama,” ütles Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits. “Ja veel tuleks võrrelda olukorda korrastatud ja korrastamata jõelõikudel: seegi võrdlus annab arvatavasti huvitavaid lisaandmeid.”
Ühised probleemid
Amme jõe korrastusjärgse seisundi jälgimisel saadud andmetest on soomlased väga huvitatud. Nad on isegi valmis nende kogumisse ja edastamisse neil peatselt käivituva projekti “Puro-Life” raames investeerima.
“Meie jaoks on koostöö Eestiga väga oluline, sest ka meil on jõgede hooldamise uued meetodid alles katsetamisjärgus,” ütles Soome Keskkonnainstituudi teadur Auri Sarvilinna. “Ja kui meil juba korra on sama tüüpi probleemid, miks siis mitte neile koos lahendusi otsida.”
Peale soomlaste on avaldanud soovi uurimistöös kaasa lüüa Eesti Põllumajandusülikool, mille esindaja, EPMÜ Metsandus- ja Maaehitusinstituudi õppedirektor Toomas Timmusk samuti möödunud nädalal Jõgeval viibis. Sellise nurga alt, nagu Amme jõge vaadelda plaanis, pole Eestis jõgesid tegelikult veel uuritudki.
Ilmar Tupitsa sõnul on edaspidi võimalik koguni suurema Eesti-Soome-Saksa uurimisprojekti käivitamine, kui see aga ka ei õnnestu, siis Jõgeva Maaparandusbüroo ja Soome Keskkonnainstituudi koostöölepe kirjutatakse lähitulevikus alla kindlasti.
“Amme jõe korrastamise projekti ette valmistades käisime kohaliku rahvaga kahel korral kohtumas ja selgitustööd tegemas,” ütles Ilmar Tupits. “Vaja on ju jõuda selleni, et inimesed korrastatud jõelõike ja kraave ise korras hoida suudaksid, sealhulgas selleni, et jõge hoolimatult prahiga ei reostataks. Oleks ju piinlik küll, kui soomlased aitaksid ihu ja hingega kaasa Amme jõe olukorra parandamisele ning meie oma rahvas jätkaks külma kõhuga õllepurkide-pudelite jõkke pildumist.”
RIINA MÄGI
