Kuremaad armastatakse nimetada Vooremaa pärliks. Ülemöödunud nädalal sai osa selle paiga ilust paberile jäädvustatud: Kuremaal tegutses paarikümne osalejaga akvarellilaager, kus oli kunstnikke kahest riigist: Eestist ja Leedust.
Jõgeva akvarellisti Žanna Tohti eestvedamisel teoks saanud maalilaagris osales üheksateist kunstnikku ja kunstiharrastajat ja mõned kunstnike abikaasad. Leedu akvarellistid olid pärit Klaipedast, eesti akvarellistid Tallinnast, Narvast, Häädemeestelt, Kuressaarest ja Mustvee lähedalt. Laagriliste hulgas olid ülekaalus kogenud maalijad, ent oli ka päris algajaid.
Suur osa seltskonnast oli varem käinud Jõgeva akvarelligalerii Kala poolt Luual korraldatud akvarellilaagrites. Tänavu otsustas Kala omanik Gennadi Lapin laagrit mitte teha ning Žanna Tohtil tekkis mõte ise sel alal kätt proovida.
“Algul lootsin, et keegi teine kutsub mind kuhugi laagrisse, sest ilma laagrita oleks suvi kuidagi tühjaks jäänud. Aga kui keegi ei kutsunud, hakkasin vaikselt maad kuulama, kas huvitatuid oleks,” ütles Žanna Toht.
Selgus, et oli. Ning Kuremaa näol oli olemas ka koht, kus laagri läbiviimiseks kõik tingimused olemas: mõistliku hinnaga hostel, kohvik, kus süüa jne.
Kui laagri korralduslik pool oli Žannale varasemast tuttav (ta oli Gennadi Lapinile laagrite ajal assistendiks olnud), siis juhendajarolli proovis ta esimest korda.
“Kartsin algul väga, et ma ei saa hakkama, st et ma ei suuda inimestele pakkuda nii palju, kui nad mult ootavad. Aga lõpuks tuli välja, et kõigile meeldis. Tore oli inimeste meelest ka see, et koha mõttes oli väike vaheldus: Luual oli oldud juba viis aastat jutti,” ütles Žanna Toht.
Kaheksa veskit
Üksnes Kuremaa motiivide jäädvustamisega muidugi ei piirdutud, vaid tehti väljasõite Palamusele, Laiusele ja mujale. Laagri viimasel päeval, ülemöödunud laupäeval, pandi nädala jooksul valminud taiesed välja Kuremaa ujula konverentsisaali, kus neid sai vaadata mõne tunni jooksul. Nagu sellistel nn ekspressnäitustel ikka, olid tööd alles vormistamata, st paspartuusse ja raami paigutamata, ent vaatamist väärisid need ikkagi.
Näitus tundus päris mahukas, aga Žanna kinnitas, et üht-teist jäi veel varukski. Kõik tööd poleks lihtsalt üles mahtunud ja osa oli ka vihma tõttu pooleli jäänud. Kui motiividest rääkida, siis üks maalitumaid objekte oli kahtlemata Kuremaa tuuleveski: lugesime näitust vaadates kokku suisa kaheksa veskipilti. Natuke rohkem kui ühel pildil oli näha ka Kuremaa lossi ja järve, Laiuse mäge, Laiuse ordulinnuse varemeid, Palamuse kihelkonnakooli hoonet ning Laiuse ja Palamuse kirikut.
Pärnumaal Häädemeestel elavad Saima Jakobson ja Margot Põlla kinnitasid, et Žanna Toht on väga hea õpetaja.
“Ta on väga tolerantne, laseb inimestel rahus töötada, aga kellel abi on tarvis, see seda ka saab. Žanna oskab ka kõike väga arusaadavalt seletada. Õhtuti käis ta aga, nagu hea ema, kõik toad läbi, et uurida, kuidas kellelgi läheb,” ütles Margot Põlla.
“Minu jaoks oli Kuremaa maalilaager hea võimalus mõni kuu tagasi alustatud akvarelliõpinguid jätkata: Žanna korraldas märtsis Jõgeval akvarellikursuse ja ma osalesin sellel,” ütles Mustvee lähedal elav Eveline Kurvits. Laagris oli tema sõnul võimalik õppida ka teistelt laagrilistelt, sest nende hulgas oli palju päris kogenud akvarelliste.
“Mõnikord kippus vihm küll maalimist segama, aga üldiselt sai laagripäevade jooksul päris palju tööd tehtud,” ütles Eveline Kurvits. “Väga huvitav oli sirvida ka Gennadi Lapini juurest toodud akvarelliõpikuid, mis meil siin kasutada olid. Käisime ka Gennadi juures kodus, et tutvuda tema galerii akvarellikoguga. Selles on esindatud mitme riigi autorite tööd. Eriti meeldisid mulle Ülle Meisteri tõesti meisterlikud akvarellid, millel kujutatud loodust, loomi ja muinasjututegelasi.”
“Eveline areng laagris oli silmaga nähtav,” kinnitas Žanna Toht. “Tema esimese, teise ja kolmanda päeva töis kõrvutades tuleb see päris hästi välja.”
Hullult töökas
Ka Kuressaares elav Anna Sui teeb akvarellis alles esimesi samme. Maalilaagris polnud ta aga varem käinudki.
“Sain siit väga huvitava kogemuse,” tõdes Anna Sui. “Eriti toredad olid väljasõidud Laiusele ja Palamusele. Kahju ainult, et mõned tööd vihma tõttu pooleli jäid.”
Anna Sui kohta ütles Žanna, et ta on hullult töökas: ta maalis ka siis edasi, kui teised vahepeal lõõgastusid ja lõbutsesid.
Ega kogu aeg laagris maalimisele kulunudki, vaid meelelahutust ja teistmoodi enesetäiendamist oli ka. Laagri avamisel laulis kunstihuvilistele Los Angeleses filminäitlejaks õppiv noor jõgevalane Artur Rehi, kelle esinemine väga soojalt vastu võeti.
“Ta laulis meile eesti, vene ja inglise keeles. Oleksin tahtnud ta laagri lõpetamisele kutsuda, ent sel ajal oli ta juba tagasiteel USA-sse,” ütles Žanna Toht.
Muusikat oli laagris üldse palju. Narvast oli akvarellitarkust omandama tulnud Alla Omel, kes vaatamata kõrgele eale ikka veel muusikakoolis töötab: ta õpetab klaverit, akordioni ja kannelt. Kui Alla akordioni põlvedele võttis ja laulu lahti lõi, liitusid teisedki.
Nagu eelpool mainitud, käisid laagrilised Jõgeva akvarelligaleriid Kala uudistamas. Sisse põigati ka Jõgeva kunstikooli õpetaja Piret Järve kodus tegutsevasse kunstikauplusse Kunsti Kodu. Hea meelega oleks mindud ka Jõgeva linnaraamatukogusse leedu akvarellistide näitust kaema, aga raamatukogurahvas on praegu kahjuks kollektiivpuhkusel.
Kuremaal said soovijad veel osa Gennadi Lapini meistriklassist ja ühisest väljasõidust järvelaevaga Linda. Nii et igavuse üle kunstirahvas kurta ei saanud.
Laagriliste loomingut käis vaatamas nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud kunstihuvilisi. Vaatamata näituse lühikesele lahtiolekuajale osteti sealt päris mitu tööd.
“Mul on hea meel, et Gennadi Lapini alustatud maalilaagrite traditsioon jätkub,” kiitis Margot Põlla.
Kui loo algul sai Žanna Tohti nimetatud Jõgeva akvarellistiks, siis tegelikult on Žanna juba koos perega Tallinna kolinud.
“Aga minu sidemed Jõgeva kunstieluga jäävad kindlasti püsima,” arvas Žanna.
RIINA MÄGI
